Töökius on suur probleem

Teema ei ole võõras ka Ida-Virumaal. Kuigi töötajad on kogenud töökiusu, ei tea nad, kuidas sel juhul käituda, või ka ei julge midagi ette võtta.

Millised on töökiusu tunnused? 

Seadus ei sätesta selgelt töökiusu mõistet. Samas on Tallinna ringkonnakohus andnud 12.11.2021 tsiviilasja kohtuotsuses selgituse, millised on töökiusu tunnused: töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline, on suunatud ühele või mitmele inimesele ja avaldub enamasti verbaalselt suhtluse, sotsiaalsete tegevuste ja psühholoogiliste manipulatsioonide kaudu. Seega töökius ei ole ühekordne ebaviisakus või konflikt, vaid korduv ja süstemaatiline käitumine. Toon mõned näited töökiusust.

Töötaja jäetakse tahtlikult infovoost välja (teda ei kaasata koosolekutele ega otsustusprotsessi) ja hiljem heidetakse talle ette, miks ta nimetatud infoga kursis ei ole.

Töötajat kritiseeritakse ebaõiglaselt ja pidevalt või naeruvääristatakse teiste ees tema tööd või võimeid kritiseerides. Tema töö- või ametikoht seatakse pidevalt kahtluse alla, survestades töötajat lahkumisavaldust kirjutama

Töötajale antakse sihilikult liiga raskeid või vastupidi, liiga lihtsaid/ebavajalikke ülesandeid. Kui töötaja palub anda talle ülesande täitmiseks vajalikud töövahendeid või juhiseid, siis neid talle ei anta.

Töötaja kohta levitatakse laimu või alusetuid süüdistusi: süüdistatakse mingite tööandja kehtestatud reeglite rikkumises, kelmuses jne.

Töökius ei ole ühekordne ebaviisakus või konflikt, vaid korduv ja süstemaatiline käitumine.

OLEV MIHKELSON, Viru maakohtu tsiviilosakonna kohtunik

Töökius on suur probleem, mis võib viia töötaja vaimse ja füüsilise tervise halvenemiseni ning lõpuks ka töösuhte katkemiseni. Tööandjal on kohustus ennetada ja reageerida töökiusule ning tagada turvaline ja austav töökeskkond. Tööandja vastutab mitte ainult oma, vaid ka juhtivtöötajate ja kolleegide käitumise eest. Töökiusamise välistamine kui töökohustus tuleneb tööandja kohustusest tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6).

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 9¹ lg 1 kohaselt on psühhosotsiaalsed ohutegurid õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda (TTOS § 9¹ lg 2).

Mida aga teha siis, kui tööandja (ettevõtte või organisatsiooni juht) on ise otseseks töökiusajaks (olen kuulnud ka juhtumist, kus töökiusu nõustajaks oli ühe suurettevõtte personalitöötaja)? Sel juhul ei jäägi töötajal muud üle kui pöörduda avaldusega tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole nõudega tuvastada töökiusamise fakt ja soovi korral nõuda ka mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.

Kui töötajale on pikaajalise töökiusu tagajärjel tekitatud raske tervisekahjustus, on võimalik ka karistusseadustiku §197 alusel nõuda süüteomenetluse algatamist ning sel juhul karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kokkuvõtteks, kui töötaja on kogenud tööandja poolt süstemaatilist ja pikaajalist vaenulikku suhtumist endasse, on mõistlik kaaluda tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumist. Abi leiate ka veebilehelt www.tookiusamine.ee.

Allikas: https://pohjarannik.postimees.ee/