Riigikogu kaalub riiklike tähtpäevade mõiste kaotamist

Arutelule lükkas hoo sisse riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, kui innustas aprillis põhiseaduskomisjoni ees segasele süsteemile kriitiliselt otsa vaatama.

Uiboaia hinnangul võiksid Eestis kehtida vaid riigi kehtestatud pühad, kus inimesed on töölt vabad ja samuti päevad, mil tuleb lipp heisata ehk lipupäevad. Ta ütles, et praegu eksisteerib ka kolmas nähtus ehk riiklikud tähtpäevad.

"Mina isiklikult ei näe sellele praktilist rakendust," nentis Uiboaed. "Riik neid ise ei tähista ning ka laiem ühiskond neid ei tähista. Meil on seal loetelus selliseid pühasid, mida inimesed isegi ei taju või ei teagi, et need on olemas," rääkis ta.

Praegu on Eestis 12 riigipüha, millest neljal tuleb heisata ka lipp ning need kõik on ka vabad päevad. Samuti on 16 riiklikku tähtpäeva, kus Eesti lipp tuleb heisata kümnel. Kokku on sel aastal lipupäevi 20.

Ehk mõni lipupäev pole ei riigipüha ega riiklik tähtpäev. Ning siis on veel lihtsalt tähtpäevad ja pühad, mil ka lippu ei heisata.

Fraktsioonid nõustuvad oma sel nädalal esitatud arvamustes riigikantseleiga, et praegune olukord on segane. Nimelt reguleerib Eestis tähtsaid päevi ka kaks erinevat seadust: lipuseadus ning pühade- ja tähtpäevade seadus.

"Kahel institutsionaalsel lähenemisel on oma kokkupuutepunkt, aga see on tegelikult väga ebaselge, miks need paralleermaailmad eksisteerivad," rääkis sümboolikanõunik Uiboaed. "Põhiseaduskomisjon oli ise ka pisut segaduses, et mis see põhjus on ja kui ei ole põhjust, et äkki võiks need ühendada," ütles ta.

Uiboaed selgitas, et pühade- ja tähtpäevade seadus on küll loogiliselt ajaloos välja arenenud, kuid Eesti riik ei defineeri enam kirikupühasid ning ei peagi seda tegema. Ta kinnitas, et kirikupühad ei satu ohtu.

"Kirikukogukond ei ole otseselt riigist sõltuv," sõnas Uiboaed. "Kirikupühad eksisteerivad sellest hoolimata, kas riigikogu on need seadusesse pannud või mitte ning kogukond neid ka selgelt tähistab," rääkis ta.

Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ütles ERR-ile, et kirikipühade muutused vajavad kaalumist. "Kelleltki midagi ära võtta ei oleks minu arvates õige," märkis ta.

Põhiseaduskomisjon pani aruteludes näiteks küsimärgi alla sel pühapäeval tähistatava nelipühade esimese püha - kas selle riigipühade hulka arvamine on ikka asjakohane.

Eesti 200 fraktsioon leiab, et selle võiks muuta lipupäevaks. Samuti nõustuvad nad riigikantseleiga, et kaotada tuleks riiklikud tähtpäevad. Kivibergi sõnul on need nõukogudeaegne igand.

Keskerakond leiab, et seadust võiks lihtsustada küll – kas siis kaotades lipupäeva või riikliku tähtpäeva kategooria.

Nii sotsid, Eesti 200 kui ka Keskerakond on selle poolt, et muuta lastekaitsepäev lastepäevaks ja ühtlasi ka riigipühaks. Nii saaks sellest vaba päev.

Uiboaed riigikantseleist lisas, et tema ei soovita ka lipupäevi otseselt juurde tekitada, sest nii võib tähelepanu olulistelt pühadelt hajuda. Arvesse tuleb võtta, et riigikantselei analüütikute hinnangul maksab üks lipupäev aasta peale kokku ligi 300 000 eurot.

Samuti on põhiseaduskomisjonis jutuks tulnud, et kui riigipüha langeb nädalavahetuse päevale, saaks vabaks hoopis päev enne või pärast püha. Sotsid pooldavad seda, kuid komisjoni esimees Kiviberg on skeptiline.

"Tänane Eesti elatustase ei ole veel sellisel tasemel, kus me võiksime tekitada neid vabasid päevi juurde," ütles Kiviberg.

"Võtta tööpäevi majandusest välja, mis on meile vajalikud, et ennast korralikult käima tõmmata? Veel on vara. Tuleb praegu ikkagi rohkem tööd teha ja pingutada," rääkis Kiviberg.

Enne suvepuhkust riigikogus otsusteni ei jõuta. Kiviberg avaldas lootust, et aasta teises pooles muudatused jõustuvad.

Allikas: https://www.err.ee/