Kovalenko-Kõlvart: riigikontroll uurib põlevkivitehingut

"Riigikontrolöri sõnul läksid esimesed päringud teele juba eelmisel nädalal," lausus riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond).

"On oluline, et tehingule antakse sõltumatu hinnang ning saame teada, kas riigi varustuskindlusele ja maksumaksjatele võidi tekitada kahju," lisas Kovalenko-Kõlvart.

Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson sõnas kommentaaris ERR-ile, et auditit antud küsimuses algatatud ei ole, kuid kinnitas, et riigikontroll on saatnud küsimused info kogumiseks Eesti Energia juhatuse esimehele.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuli istungil välja, et varustuskindluse eest vastutav Elering ei teadnud niivõrd olulisest tehingust midagi ning sai selle kohta infot meediast ja erikomisjoni istungit jälgides.

"Arvestades, et elektripaketile on tekkinud uus tasu varustuskindluse tagamiseks, mida kogutakse 60 miljonit eurot aastas, on hämmastav, et niivõrd olulised küsimused otsustatakse saladuskatte all kitsas ringis. Eraldi väärib tähelepanu asjaolu, et Eesti Energia taotles Uus-Kiviõli kaevemahtude suurendamist neljalt miljonilt tonnilt kümne miljoni tonnini juba 2019. aastal. Ent küsimus oli tükk aega lahendamata ning keskkonnaamet andis loa mahtude suurendamiseks 2025. aasta septembri lõpus. Vähem kui kahe kuu pärast registreeriti see luba koos suuremate kaevemahtudega ümber VKG nimele," ütles Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvart lisas, et murettekitava asjaoluna on rahandusministeerium ja kliimaministeerium end täielikult distantseerinud antud tehingust.

"Ministeeriumid väidavad, et nad pole sellega seotud ning on jätnud sellele viidates istungile ilmumata. Samasugust taktikat kasutavad ka ministrid Andres Sutt ja Jürgen Ligi. Ilmumata jätsid ka Eesti Energia nõukogu esindajad. Kes kannab tehingu eest vastutust ja kelle huvides otsuseid langetatakse, kui väidetavalt ministeeriumid ja ministrid sellega seotud ei ole?" küsis erikomisjoni esimees.

"Kuigi tehingu hind on meedias välja hõigatud, keeldutakse erikomisjonile jätkuvalt edastamast ametlikke dokumente, mis kinnitaksid, et tehingu summa oli reaalselt 15 miljonit eurot," sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et lisaks Uus-Kiviõli kaevaõiguste müügiga tegi Eesti Energia otsuse ka Narva kaevanduse sulgemiseks.

"Istungil selgus, et alles mõni aasta tagasi esitati taotlus Narva kaevandusõiguste pikendamiseks, kuid mida pole siiani lõpuni menetletud. Mis vahepeal juhtus, et niivõrd lühikese aja jooksul tekkisid sellised suunamuutused?" lausus ta.

Uus-Kiviõli põlevkivi kaeveväljade üle käis vaidlus paarkümmend aastat. Algul andis keskkonnaministeerium kaeveloa Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused. VKG vaidlustas selle ja riigikohus andis 2017. aastal neile ka õiguse. Seejärel jõudsid ettevõtted kokkuleppele, et kaeveväljast kuulub kaks kolmandikku Enefitile ja üks kolmandik VKG-le.

VKG alustas seal kohe kaevanduse avamise ettevalmistamist, sest neil hakkas ammenduma Ojamaa kaevandus, mis pannakse kinni 2027. aasta lõpus. Enefit pani neile kuuluvad Uus-Kiviõli kaevaväljad varusse, sest Enefitil oli piisavalt põlevkivi Narva karjääris ja Estonia kaevanduses.

Riigi ootused Enefitile põlevkivi kasutamiseks on ajas kahanenud. Nii nägi riigiettevõte majanduslikult mõttekana keskenduda põlevkivi tootmisel Estonia kaevandusele ning otsustas Narva karjääri sulgeda ja Uus-Kiviõlist loobuda.

Allikas: https://www.err.ee/