Aivar Hundimägi: liiga vara on unistada puhkepäevade arvu suurendamisest

Riigikogu põhiseaduskomisjonis on arutelu all idee, et kui riigipüha langeb nädalavahetusele, siis muutuks vabaks päevaks tööpäev enne või pärast pühi.

Ajal, kui meie majandus kõigub languse ja kasvu vahel, on vale hakata tekitama juurde vabu päevi. Pigem tuleks mõelda, kuidas parandada Eesti majanduse tootlikkust.

Koroonapandeemia muutus Eestis väga populaarseks teemaks neljapäevane töönädal. Üks selle eestkõneleja oli tarkvaraettevõte Scoro, mis otsustaski vähendada tööpäevade arvu. Sellel nädalal kirjutas teemaveeb ITuudised, et nüüd on Scoro otsustanud eksperimendi lõpetada ning naaseb järgmise aasta alguseks järk-järgult tavalise töönädala juurde. Lisaks koondatakse ka osa töötajaid. Selles ettevõttes ei osutunud tööpäevade arvu vähendamine tulemuslikuks.

Tegelikult tähendab neljapäevane töönädal või ka nädalavahetusele sattuva riigipüha kompenseerimine vaba tööpäevaga ettevõttele lisakulu, mille peavad lõpuks kinni maksma kliendid. Kui kliendid pole seda nõus tegema, siis kaotab ettevõte tulu ehk vähenevad võimalused tõsta töötajate palka ning teha investeeringuid.

Scoro asutaja ja juht Fred Krieger selgitas Äripäevale, et neljapäevane töönädal sobib hästi stabiilses majanduskeskkonnas ja perioodil, mil tehnoloogilised muutused ei ole nii kiired ega ulatuslikud. Ta põhjendas neljapäevasest töönädalast loobumist ka AI kiire arenguga.

See kõlab üllatuslikult, sest just AI-st loodetakse abimeest, mis aitab osa praegu inimeste poolt tehtavast tööst ära teha ja loob justkui eelduse tulla toime väiksema arvu inimeste või vähema tööajaga.

Tegelikult ei pruugi tehnoloogia areng või uutesse seadmetesse investeerimine tuua automaatselt kaasa efektiivsuse kasvu. Selle heaks tõestuseks on kaks Eesti ettevõtlust iseloomustavat näitajat, millele juhtis kolmapäeval Kunda sadamas toimunud Lääne-Virumaa majanduskonverentsil tähelepanu Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai.

Tema ettekandest selgus, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti ettevõtted tublid investeerijad, kuid need investeeringud seisavad osaliselt jõude, sest ettevõtted ei suuda või ei oska kogu tehtud investeeringu potentsiaali ära kasutada. Seetõttu on liiga suur osa meie tööstuste tootmisvõimsusest alarakendatud ja tulemuseks on aeglasem majanduskasv.

Kui võrrelda Eesti ettevõtlust spordiga, siis on meie tööstused soetanud endale küll profisportlase varustuse, kuid osalevad endiselt rahvaspordiüritustel, sest tippvõistluste kvalifikatsiooninormide käivad üle jõu.

Kõrvutades Euroopa riikide ettevõtete tehtud investeeringuid protsendina SKP-sse, on Eesti ettevõtted viimasel 15 aastal olnud esirinnas. Kui aga vaatame, kui palju tootmisvõimsusest on töötlevas tööstuses samal perioodil rakendatud, siis kuulub Eesti Euroopa Liidu kehvemate sekka.

Sellesse vastuollu on peidetud ka meie majanduskasvu võti. Võimalik, et meie ettevõtted on liiga väikesed või sõltuvad üksikute klientide tellimustest. Näiteks, kui ainsaks kliendiks on emafirma, kelle teistele tehastele tehakse allhanget. Või tegutsetakse vähestel eksporditurgudel ning ollakse seetõttu liigselt sõltuvad ühe piirkonna majandusarengust.

Võimalik, et investeeringute statistikas on ka sellised rahapaigutused, mis pole otseselt tootmisega seotud. Kindlasti on terve hulk erinevaid põhjuseid, miks meie tööstused ei ole suutnud soetatud seadmetest võtta välja maksimumi ning oleme tootlikkuses Soome ja Rootsiga võrreldes kaks korda kehvemad.

Eesti majanduse tootlikkus on natukene üle 50 protsendi Rootsi ja Soome vastavast näitajast. Töötlevas tööstuses on see näitaja aga 30 protsenti Rootsi ja Soome tööstuste tasemest.

Eesti majandusel ja ühiskonnal tervikuna hakkab minema hästi alles siis, kui meie ettevõtluse efektiivsusnumbrid märgatavalt paranevad. Seetõttu võiks ka riigikogus tarmukamalt diskuteerida selle üle, millised otsused aitavad tööstuste konkurentsivõimet tõsta.

Scoro on hea näide, et iga ettevõte ja töövõtja saab ise otsustada, kas vabade päevade arvu suurendada või mitte. Poliitikud ja riik ei pea sellesse otsustamisse sekkuma. Ka viiepäevasele töönädalale tagasi minev Scoro ei välista, et nad tulevikus oma töönädala taas lühemaks muudavad, kui see peaks firmale kasulik olema.

Allikas: https://www.err.ee/