Eesti elanike kuuluvustunne on taas kasvanud, majanduslik kindlus aga langenud

Avalikku arvamust mõõtvat seireuuringut tellib riigikantselei korra kvartalis. Kui eelneva küsitluse ajal ehk märtsikuus oli usaldus valitsuse vastu viimaste aastate madalaimal tasemel ehk 29 protsendil, siis juuniks kerkis see 37 protsendini. Sama trendi järgis ka usaldus riigikogu suhtes, mis kerkis 29 protsendilt 35 protsendini.

Presidenti usaldavate elanike osakaal püsis juunis võrdlemisi muutumatuna 67 protsendi juures, kohalikke omavalitsusi usaldas 59 protsenti ehk sama palju kui detsembris, mil seda viimati mõõdeti.

Toetus maksumuudatustele on veidi vähenenud, vajalikeks peab neid 39 protsenti Eesti elanikest.

Sisuliselt samal tasemel viimase küsitlusega on püsinud ka toetus eestikeelsele õppele (71 protsenti) ja tuuleenergia arendamise olulisusele (50 protsenti).

Uuringus kaardistati sel korral ka inimeste hoiakuid tehisintellekti teemal.

Küsitletutest 42 protsenti vastasid, et kasutavad AI tööriistu oma töös või igapäevaelus. Seejuures on see enim levinud nooremas vanuserühmas, 15-24-aastastest kasutab AI lahendusi ligikaudu kaks kolmandikku.

Pooled küsitletuist leiavad, et Eesti peaks rohkem investeerima AI arengusse, kolmandik seda mõtet aga ei toetanud.

Seejuures leidis 72 protsenti vastajatest, et AI levik suurendab ühiskonnas valeinfo ja manipulatsioonide ohtu, kolmandik aga kardab, et AI võib tulevikus võtta nende või lähedaste töö.

Majanduslik ebakindlus kasvuteel

Elanike üldine rahulolu püsis üldjoontes muutumatuna, kuid kasvanud on nende hulk, kes kogevad majanduslikke toimetulekuraskusi. Kui märtsis koges majanduslikke raskusi 30 protsenti vastanutest, siis juunis 34, mis oli ka viimaste aastate kõrgeim tase.

Kui majanduslikku ebakindlust tunnetavate inimeste osakaal märtsis ajutiselt langes, siis juunis kerkis see 58 protsendini ehk pea sama kõrgele kui detsembris.

Seejuures esineb majanduslikke toimetulekuraskusi ja ebakindlust enam muudest rahvusest elanike seas, naiste, ilma kõrghariduseta ja Kirde-Eesti elanike seas.

Ametialase staatuse võrdluses esineb majanduslikke toimetulekuraskusi kõige enam oskustööliste seas.

Turvatunne langes madalaimale tasemele

Usk riigi turvalisusesse ja isiklik turvatunne langes juunis viimaste aastate madalaimale tasemele.

Et Eesti võib end praegu turvaliselt tunda, arvab 40 protsenti elanikest. Mullu jäi näitaja 45 ja 51 protsendi vahele.

Ennast tunneb Eestis elades turvaliselt 59 protsenti elanikest, mullu jäi see 62 ja 69 protsendi vahele.

Usk Eesti riigi turvalisusesse on kõrgem muudest rahvustest elanike seas ning et Eestis võib end tunda turvaliselt arvab 35 protsenti eestlastest, kontrastiks 49 protsenti muudest rahvustest elanikest. Isiklik turvatunne on aga kõrgem eestlaste seas.

Elanike kuuluvustunne Eesti ühiskonda on taas suurenenud ning kui märtsis tundis end Eesti ühiskonda kuuluvana 71 protsenti, siis juunis 80 protsenti elanikest. Varasemates uuringutes jäi see 84-87 protsendi vahele.

Kuuluvustunne on suurenenud nii eestlaste kui ka muudest rahvustest elanike seas. Eestlaste seas seejuures kasvas kuuluvustunne 88 protsendini, muust rahvusest elanike seas 13 protsendipunkti võrra 64 protsendini. Veidi kasvas ka nende hulk, kes peavad Eesti ühiskonda kuulumist enda jaoks oluliseks.

Uuringu viis Turu-Uuringute AS läbi 4.-9. juunil, küsitledes veebi ja telefoni teel 1251 Eesti elanikku.

Allikas: https://www.err.ee/