"Pealtnägija": kas advokaadid blufivad arvetega?

Tänu mitmele kõrge profiiliga kohtuasjale on viimasel ajal palju juttu, kuidas pikk kohtumenetlus – isegi kui sa lõpuks võidad – võib olla omaette karistus, eriti rahalises mõttes. Võtame kas või 43-aastase Mari-Liisi ja 82-aastase Olevi, kes pole teineteisega seotud välja arvatud selle poolest, et pidid mõlemad avaliku võimu vastu kohtusse pöörduma.

Mõlemad võitsid, aga mõlemal kärpis kohus hüvitatavaid õigusabikulusid. Tavainimesel tekib seepeale aga küsimus – kui advokaat esitas mulle arve, mille ma juba ära maksin, ja nüüd kohus teatab, et see oli liiga suur, kas mind peteti?

Endise pangatöötaja ja tunnustatud rahapesu tõkestamise spetsialisti Mari-Liis Soe ning Miidurannas elava pensionäri Olev Peedi lood on detailides üpris erinevad, aga mõlemad peavad end riiklikku bürokraatia ohvriks.

Nad läksid võimuaparaadi vastu kohtusse, saavutasid advokaatide abil soovitud eesmärgi, aga õiguse taga ajamine läks neile kalliks maksma.

Olevi juhtum

Miiduranna torusaaga oli esimest korda "Pealtnägijas" 2020, aga juured ulatuvad kaugele Nõukogude aega, kui jõuka Kirovi kalurikolhoosi mehed tahtsid oma kodudesse saada puuahjude asemel gaasikütet. Kuna kolhoos sõna otseses mõttes nende ukse taha torustiku ehitas, moodustasid ka kohalikud oma gaasikooperatiivi ja hakkasid pihta.

Kui aastakümneid voolas gaas majadesse suuremate tõrgeteta, siis 2016 selgus külakoosolekul ootamatult, et torustik asub juriidilises vaakumis ning keegi seda omaks ei tunnista. Viimsi vald puksis gaasitrassi seadustamisele vastu.

Mari-Liisi juhtum

Kui Olevi juhtum on olemuselt tehnilist laadi kommunaalvaidlus, siis Mari-Liis Soe sattus skandaali, kus mängus maine ja aastatega ülesehitatud karjäär.

Soe oli üks osaline suures rahapesu paljastamise protsessis, aga sattus hiljem ise pihtide vahele. Purunenud abielu järel leidis tema eksmees naise isiklike asjade hulgast pangasaladusi sisaldavaid pabereid ja viis dokumendid hulk aastaid pärast skandaali võimude kätte, kes algatasidki naise suhtes menetluse ja karistasid teda väärteo korras.

Mis juhtus pärast hiljem?

Miiduranna gaasitorustiku afääri uuris aastate jooksul mitu asutust ja ettevõtet, sealhulgas gaasitarnija, võrguettevõte ja isegi konkurentsiamet. Kohalikel elanikel ajas taoline olukord kopsu üle maksa. Esiteks olid nad aastakümneid korralikult arveid maksnud, muu hulgas võrgutasusid. Teiseks andis gaasifirma teada, et kui torustiku omanikuprobleemi ei lahendata, keeratakse gaas üldse kinni.

Olev Peet võttis juriidilise asjaajamise enda peale, palkas advokaadi, pöördus 2021 majaelanike esindajana Viimsi valla vastu halduskohtusse ja saavutas võidu.

"Esimese astme kohus ütleski, et vald peab tuvastama omaniku või algatama peremeheks varasest tunnistusest menetluse. Ühesõnaga, mina võitsin täielikult! Ainuke asi, mis mulle ei meeldinud, oli see, et minule õigusabikulud nii väheses määras hüvitatakse," lausus Peet.

Ka Mari-Liis võttis advokaadi ja vaidlustas finantsinspektsiooni väärteokaristused kohtus. Rohkem kui aasta kestnud vaidlused läbisid mitu astet ja jõudsid tänavu kevadel riigikohtuni. Ka seal saatis teda edu, sest kohtud leidsid, et esiteks – kui pangasaladust üldse kellelegi lekitati, on kõik juhtumid ammu aegunud – ning teiseks – Mari-Liisi kui endise pangatöötaja suhtes poleks saanud menetlust üldse alustadagi.

"Riigikohus ütleski, et see kaasus on nii lihtne, et nad ei saa aru, kuidas see nii pikalt venis. Et see on sama lihtne, kui prillikandja otsib oma prille ja tal on need kogu aeg ees," lausus Soe.

Kes tasub menetluskulud?

Nii Mari-Liis kui Olev saavutasid kohtus täieliku võidu. Võiks eeldada, et seetõttu hüvitatakse neile ka kohtukulud, nagu sellises olukorras tavapärane. Aga võta näpust…

Kohtumaterjalide järgi maksis Olevi palgatud vandeadvokaadi Margus Lentsiuse töötund 150 eurot pluss käibemaks ehk toona kehtinud 20-protsendise käibemaksu juures 180 eurot tunnis. Kokku kulus Lentsiusel gaasitrassi juhtumile 130 tundi tööaega, mille eest esitati Olevile arveid summas üle 23 000 euro.

Kohtuniku hinnangul paisutas aga advokaat arveid selgelt üle ja küsis isegi sama töö eest raha mitu korda. "Kohtu jaoks on usutav, et Olev Peedi esindajad tegid vaidluse olemuse selgeks juba kaebuse koostamisel ning ka vastustaja vastuväited ei saanud neile tulla üllatusena. Sellest tulenevalt ei ole menetluses põhjendatud materjalide korduv läbitöötamine mahus, mida on kajastatud kohtule esitatud arvetel," seisab kohtuotsuses.

Kohus ütles, et advokaat on tööd teinud umbes 6200 euro eest.

Üpris sarnane rehkendus tehti ka Mari-Liisi juhtumis. Advokaat Rando Maisvee küsis tunnis 273 eurot ning esimeses kohtuasjas kulus advokaadil ligi 48 töötundi ning Mari-Liis sai selle kohta 12 600-eurose arve. Kohus leidis, et asi oli väärt vähem kui kolmandiku, sest lõppude lõpuks tegi kohus ise olulisema osa tööst ära ja Soele mõisteti välja 3500 eurot.

Teises juhtumis, mis läks Mari-Liisile maksma 8200 eurot, mõistis maakohus välja vaid 1000 eurot, kuna tegemist oli "väiksemahulise" ja "lihtsakoelise" vaidlusega. Ehk kokkuvõttes 25 000 eurost, mille Mari-Liis kahe protsessi peale kokku kulutas, sai ta tagasi vaid viiendiku ehk 4500 eurot.

"See on suur pettumus tegelikult. Minu kulud on olnud põhimõtteliselt ühe keskmise inimese aastapalk," ütles Soe.

"No ütleme, praktiliselt eluaegsed säästud. Kirsturahast olen ilma. Tahan öelda, et kui kodanik läheb riigi vastu õigust nõudma ja tal on õigus, kuni lõpuni on õigus, siis kõik advokaaditasud jäävad kodaniku kanda – see on minu meelest täielik jabur," lausus Peet.

Olev ja Mari-Liis on hämmingus, sest nende vaatest ei ole tegemist laest võetud numbritega, vaid reaalsete arvetega, mille nad menetluse jooksul õigusbüroodele juba ära maksid. Kuid nüüd ütleb kohus mustvalgel, et need olid justkui alusetud ja ülepaisutatud.

"Kui vaadata toimikut, ainult seda, mis toimikus on, siis võibki niimoodi väita. Mul ei ole kohtule selles mõttes mitte midagi ette heita. Vastan, et tegelikult tööd sai tehtud enam kui küll. Siin ei ole mingeid blufiarveid," ütles Soele esitatud arvete kohta vandeadvokaat Rando Maisvee.

"Mitte ühtegi tühja tundi ega ülepaisutatud tundi seal ei olnud. Vastupidi, Olev Peetile esitati arveid pigem tagasihoidlikult. Need on meeletud dokumendimahud, mis sai läbi töötatud, täiendavalt kogutud, kaebus kokku kirjutatud. See oli tugevalt üle tavapärase halduskohtule esitatava kaebuse – tugevalt!" lausus vandeadvokaat Margus Lentsius.

Olev ja Mari-Liis on ainult kaks näidet, mis juhuslikult "Pealtnägijat" läbinud, aga tegemist on laiema nähtusega, millest teadaolevalt pole väga räägitud. / Keegi ei tee selle kohta eraldi ammendavat statistikat, aga juuramaastiku tegutsejad möönavad, et on pigem reegel kui erand, et hüvitatavaid õigusabikulusid vähendatakse kohtuotsustes võrreldes reaalselt esitatud arvetega.

"Meenub üks kaasus, kus heale kolleegile öeldi, et kogu riigikohtu menetlus on väärt 400 eurot, sealhulgas käibemaks. Noh, tegemist ei ole advokaatide palkadega, vaid tegemist on advokaadibüroode käivetega. Kui sisuliselt taandada see kahele tunnile, siis öeldakse, et kogu riigikohtu menetlus on kaks tundi väärt," lausus Lentsius.

"Me peame vaatama ühiskonna kogu muud taset ka – kui advokaat teeb kaks päeva tööd, mõne arve peal see summa võrdub kohtuniku kuupalgaga. Ma saan aru, advokaadibüroodel on bürookulusid vaja ülal pidada, sekretäri on vaja ülal pidada, aga kui võrdluses on kaks päeva tööd ja sama kvalifikatsiooniga kohtuniku terve kuuaja töö, siis ei saa nuriseda, et see advokaaditasu on liiga väike," ütles riigikohtunik Ivo Pilving.

Eriti suurtes kohtuasjades, kus menetlused kestavaid aastaid ning advokaadiarved küündivad sadadesse tuhandetesse eurodesse, kipuvad kohtud advokaaditasudest kolmandiku ja mõne juhul isegi kuni poole maha kraapima. Kuigi on esinenud ka juhtumeid, kus advokaat on teadlikult töötunde paisutanud ja klient on saanud sõna otseses mõttes blufiarve, siis riigikohtunik Ivo Pilvingu sõnul on valdavalt tegemist siiski töödega, mis on kliendiga eelnevalt kooskõlastatud.

"Kas igas asjas tasub võtta kõige kallima hinnaga advokaati, mis ei pruugi üldse paremat tulemust garanteerida – see õigus igale menetlusosalisele jääb, kui see temas südamerahu tekitab, aga teised menetlusosalised ei pea seda luksust kinni maksma – taksosõitu kinni maksma, kui saab sõita trolliga," lausus Pilving.

Allikas: https://www.err.ee/