Haridustöötajate liit: me ei välista uut õpetajate streiki

"Õpetajad on palgaga üha rahulolematumad ning frustreeritud, et nende töötasu enam ei tõuse," sõnas EHL-i esimees Reemo Voltri.

"Valmisolekut streigiks arutasime esmaspäeval volikogus ja otsustasime, et oleme paremate töö- ja palgatingimuste saavutamiseks valmis kasutama kõiki seadusest tulenevaid meetmeid. See tähendab, et miski ei ole välistatud. Ka mitte uus streik," sõnas Voltri.

Riikliku lepitaja poole pöördus EHL tänavu aprillikuus, sest õpetajad ei ole rahul 1820 euro suuruse kuupalgaga, mis on püsinud muutumatuna 2024. aastal toimunud streigi lõpust alates.

"Tegime riikliku lepitaja juures avalduse sooviga, et õpetajate palga alammäär tõuseks juba selle aasta 1. septembrist enam-vähem võrdsele tasemele Eesti keskmise palgaga ehk küündiks ligi 2050 euroni. Olime ka valmis kompromissiks ning lasime nõudmise alla 2000 eurole," nentis Voltri.  Et aga ministeerium välistas igasuguse palgatõusu algavaks õppeaastas, lõppes lepituskohtumine möödunud reedel erimeelsuste protokolliga.

"On oluline, et kui luhtuvad ka järgmised läbirääkimised, mis puudutavad õpetajate palgatõusu 2026. ja 2027. aastal, siis nüüd on meil olemas võimalus streigi korraldamiseks," sõnas Voltri ning viitas eelmisel aastal HTM-iga sõlmitud streigi lõpetamise kokkuleppele, kus on muuhulgas välja toodud, et 2027. aastaks kerkib õpetajate töötasu alammäär vähemalt 120 protsendini riigi keskmisest palgast.

"Kuna senise tempoga oleme sellest eesmärgist üha kaugemale tüürinud, siis nüüd on meie ootus, et 2026. jaanuarist tõuseb õpetajate töötasu 20 protsendi võrra." Sellisel juhul oleks õpetajate töötasu võrdne prognoositava Eesti keskmise palgaga.  

Kallas: 2050-eurone alammäär on kõrge, aga saavutatav

Haridusminister Kristina Kallas ütles, et see, kui palju õpetajate palk võiks tõusta, oleneb tuleval nädalal selguvast majandusprognoosist ja riigieelarve läbirääkimistest.

"Ma ei saa hetkel numbrit välja öelda. Iseenesest see 2050-eurone alammäär on päris kõrge, aga ta pole selline, mille peale ma ütleks, et see pole kindlasti saavutatav. Õpetajate palgatõus võiks jääda seitsme kuni kümne protsendi kanti. Sama on ilmselt ka teistes valdkondades," sõnas Kallas.

"Oluline on, et saaksime selle ka 2027. aastaks kokku leppida ja riigieelarve strateegias ka vastava summa planeerida nii 2026. kui ka 2027. aastaks," lisas Kallas.

Kallas ütles, et üks protsent õpetajate palgatõusu tähendab seitset miljonit eurot ja kümme protsenti 77 miljonit eurot. Seega on tegemist üha raskema teemaga eelarveläbirääkimistel, ütles Kallas.

Ka haridustöötajad soovivad, et palgatõus kirjutataks sisse riigieelarvestrateegiasse.

"Muidu on see lihtsalt ilus jutt," ütles Voltri.

Õpetaja töötasu alammääraks kehtestas valitsus 2024. aastaks 1803 eurot kuus ja palga diferentseeritav osa tõusis 17 protsendilt 20 protsendile, mis tegi 2024. aastal õpetajate arvestuslikuks keskmiseks kuupalgaks 2164 eurot. Õpetajad sellega ei nõustunud ning kuulutasid välja tähtajatu streigi alates 22. jaanuarist. Streik kestis nädalapäevad ja sellega, et õpetajad leppisid soovitust väiksema palgatõusuga.

Allikas: https://www.err.ee/