Valitsus kärbib töötukassa kulude vähendamiseks palgatoetusi ja keeleõpet

Praegu kehtiva korra järgi saavad tööandjad, kes võtavad tööle väiksema konkurentsivõimega inimese, näiteks pikaajalise töötu, noore, vanglast vabanenu või vähenenud töövõimega isiku, taotleda töötukassalt palgatoetust, millega neile hüvitatakse 50 protsenti brutopalgale kuluvast summast kuus.

Seni on palgatoetust makstud sõltuvalt probleemist kuni 12 kuud, kuid valitsuse eelmisel istungil heaks kiidetud tööhõiveprogrammi 2024-2029 muudatuse kohaselt väheneb maksimaalne palgatoetuse maksmise aeg edaspidi kuuele kuule.

Samas lisandub tööandjatele võimalus taotleda palgatoetust ka kuus kuud töötu olnud 55-aastaste ja vanemate töölevõtmisel. Uue tegevusena hakatakse töötukassa toel korraldama noortele külaskäike tööandjate ja õppeasutuste juurde, et neil oleks lihtsam esimest töökohta leida.

Kaob võimalus töötavatele inimestele töötukassa kaudu eesti keele õpet pakkuda, ent jätkub toetus tööandjate kaudu töötajatele eesti keele õpetamiseks. Töötud saavad eesti keele koolitusi ka edaspidi.

Kärbe tabab ka tasemeõppes osalemise toetust. Seda makstakse töötutele, kellel on raske puuduliku hariduse tõttu tööd leida ning tänavu on toetuse brutosumma 410,13 eurot kuus. Kui seni on toetust makstud õppimise nominaalaja jooksul, siis tulevikus suvekuudel enam toetust ei maksta, arvestades, et sel ajal õppetööd üldiselt ei toimu.

Enam ei pakuta töötukassa kaudu ka sõltuvusnõustamist. Kuna seda tehakse ka tervishoiuteenusena, siis dubleerimise vältimiseks jääbki see edaspidi kättesaadavaks ainult tervishoiusüsteemi kaudu.

Eraldi teenusena lõpetatakse tööklubi ja tööharjutus ning nende sisu liidetakse teiste karjääriteenuste ja töövõimet toetavate tegevustega.

Majandusministeerium põhjendas uuendusi vajadusega muuta toetused sihipärasemaks, vähendada dubleerimisi ja kasutada töötuskindlustusvahendeid säästlikult.

"Iga tööturuteenustesse panustatud euro peab looma rohkem väärtust – pakkuma targemat ja sihitumat abi, vältima dubleerimist teiste riigi teenustega ning toetama eelkõige neid, kes seda kõige rohkem vajavad," ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Tööhõiveprogrammiga seotud kulud peaksid kõigi nende muudatuste tagajärjel vähenema järgmisest kuni 2029. aastani 7,8 kuni 11 miljoni euro võrra aastas.

Postimees kirjutas teisipäeval, et töötavatele inimestele eesti keele õpetamisest loobumine annab aastas 4,2-7,1 miljonit eurot kokkuhoidu, palgatoetuste aja lühendamine võimaldab aga aastas säästa 0,4-1,8 miljonit eurot.

Tasemeõppes õppijate toetamise lõpetamine suvekuudel aitab kärpida 1,3–1,5 miljonit eurot aastas ning sõltuvusnõustamise lõpetamine kahandab kulusid ligi 80 000 euro võrra.

Allikas: https://www.err.ee/