- Absoluutne vaesus tõusis; töökaotus ohustab pere toimetulekut eriti tuntavalt.
- Üksikvanematega leibkondades kasvas vaesus peretoetuste vähenemise tõttu.
- Enim kasvas suhteline vaesus üksikvanemaga leibkondades.
VALUS STATISTIKA ⟩ Iga viies inimene on Eestis ametlikult vaene
06.11.2025
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4 protsenti ja absoluutses vaesuses 3,3 protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus aga tõusis 0,6 protsendipunkti võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas ameti pressiteates, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis.
«Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,» ütles ta.
Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal.
Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus – see summa oli 2024. aastal suhtelise vaesuse piiriks.
Enim vähenes suhteline vaesus vanemaealiste hulgas
Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud suurim üksi elavate vanemaealiste inimeste hulgas, sest leibkonna suurust arvestav sissetulek on neil kõige väiksem.
«Neli aastat tagasi hakkas vanemaealiste hulgas suhteline vaesus vähenema ja see jätkus ka 2024. aastal. Möödunud aastal tajus suhtelist vaesust 62 protsenti üksi elavatest üle 65-aastastest või vanematest inimestest, mida on 8,7 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem. See on viimase 13 aasta madalaim näitaja,» sõnas ta ja lisas, et positiivse suundumuse taga on meie eakate järjest pikem tööstaaž ja kasvav keskmine vanaduspension, mis on aasta-aastalt liikunud lähemale keskmisele sissetulekule.
Enim kasvas suhteline vaesus üksikvanemaga leibkondades
Suhteline vaesus kasvas 2024. aastal kõige rohkem ehk 7,4 protsendipunkti võrra üksikvanemaga leibkondades.
«Suurenenud lastetoetused aitasid aasta varem suure hulga üksikvanemaga peresid suhtelisest vaesusest välja. 2024. aastal vähenesid lasterikaste perede toetused ning ka tööhõive määr, millest viimane tõstis suhtelist vaesusust nii üksikvanemaga peredes kui ka ühe lapsega paaride hulgas,» selgitas Remmelg.
Suhtelist vaesust tajus möödunud aastal 38 protsenti üksikvanemaga peredest ja 14 protsenti nii ühe kui ka kolme ja enama lapsega paaridest.
Suhtelist vaesust kogevate inimeste osakaal on piirkonniti erinev
Kõige suurem oli möödunud aastal suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Ida-Viru (33 protsenti) maakonnas, kus see oli ligikaudu kaks korda suurem kui Hiiu (14,8 protsenti), Järva (15,5 protsenti), Harju (16,5 protsenti) ja Rapla (16,7 protsenti) maakonnas.
Enamikus maakondades suhtelise vaesuse määr vähenes. «Suurim vähenemine toimus Lääne-Viru, Saare ja Võru maakonnas. Väikesel määral ehk ühe protsendipunkti võrra kasvas suhteline vaesus Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas. Rapla maakonnas kasvas suhtelise vaesuse määr 2,6 protsendipunkti võrra ja Jõgeva maakonnas 1,2 protsendipunkti võrra,» ütles ta.
Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes
Absoluutse vaesuse määr näitab, kui suur osa elanikkonnast ei ole suuteline end ära elatama.
Arvestades nende inimeste leibkonna koosseisu, oli leibkonna kuusissetulek 2024. aastal väiksem kui 346 eurot ehk väiksem kui arvestuslik elatusmiinimum.
Mullu koges absoluutset vaesust ligi 44 400 inimest ehk 8000 inimest rohkem kui aasta varem. «Absoluutse vaesuse risk kasvab siis, kui töö kaotab pere peamine toitja,» tõdes Remmelg.
Kõige enam suurenes 2024. aastal absoluutne vaesus üksikvanematega leibkondades ja ühe lapsega paaride hulgas.
Möödunud aastal oli absoluutses vaesuses 11 protsenti üksikvanemaga leibkondadest ja 4,6 protsenti ühe lapsega paaridest.
Mullu vähenes absoluutne vaesus lasteta leibkondades 0,7 protsendipunkti ja suurenes lastega leibkondades 1,8 protsendipunkti.
«Kolm aastat tagasi toimunud hüppeline hinnatõus tõi kaasa ka absoluutse vaesuse kasvu. Viimastel aastatel on absoluutne vaesus püsinud suuresti samal tasemel,» rääkis Remmelg.
2024. aastal kasvas leibkonna koosseisu arvestav sissetulek keskmiselt 7 protsenti. Protsentuaalselt sama palju kasvas ka sissetulek palgatööst.
Sissetulek pensionidest kasvas 10 protsenti, sissetulek lastetoetustest aga vähenes 17 protsenti. «Järjest on kasvanud ka eestimaalaste omanditulust saadav sissetulek, mis moodustas eelmisel aastal ligi 5 protsenti kogu sissetulekutest,» lisas Remmelg.
Enim on kasvanud inimeste hulk, kes ei saa lubada regulaarselt vabaajategevuses osalemist
Inimeste enda tajutav ilmajäetus ehk nende inimeste hulk, kes ei saanud endale lubada mitmeid ühiskonnas laialt levinud hüvesid, jäi võrreldes möödunud aastaga samale tasemele.
2025. aastal tunnetas ilmajäetust 7,7 protsenti elanikkonnast ehk ligi 94 900 inimest. 2025. aastal tunnetas ilmajäetust ligi iga viies (19,1 protsenti) üksikvanemaga leibkond ja ligikaudu iga kaheksas (12 protsenti) üksi elav 65-aastane või vanem inimene.
Remmelg sõnas, et 2025. aastal kasvas kõige enam nende inimeste hulk, kes ei saanud endale lubada regulaarselt mõnes tasulises vabaajategevuses osalemist.
«Seda ei saanud endale lubada ligikaudu iga kaheksas inimene. Igal viiendal inimesel ei olnud võimalik välja vahetada mööbliesemeid, igal neljandal inimesel ei olnud võimalik minna nädalasele puhkusele kodust eemale, näiteks kasvõi telkima,» lausus Remmelg ja lisas, et rohkem kui igal kolmandal inimesel ei olnud võimalik ettenägematute kulutuste jaoks kokku saada 807 eurot.
