Ministeerium: kutsehariduse pikenemine loob võimaluse kõrgkoolis jätkata

Kutseõppesse lisanduvad nelja-aastased kutsekeskhariduse õppekavad, mille puhul tuleb õpilasel enne soovitud eriala õppima asumist läbida valdkonnaülene ettevalmistav aasta.

Ehkki osa kutsekoolide töötajaid on toonud välja kitsaskoha, et kui õpilane saab alles pärast esimest, ettevalmistavat aastat teada, kas tal õnnestub soovitud erialal õppima hakata, võib see osa noori hoopis eemale peletada, on Savi sõnul tegu vajaliku muudatusega.

Ta tõi välja, et kutseõppekavades on üldhariduse maht olnud ligi 20 aastat väga väike ja see tähendab, et tublidel kutseõppuritel on keeruline edasi kõrgharidusse liikuda.

"Nelja-aastaste õppekavadega tõsteti oluliselt üldharidusainete mahtu, mis vastab ka gümnaasiumi üldharidusainete miinimummahule ja võimaldab heal kutseõppeasutuse õppijal liikuda pärast keskhariduse omandamist edasi ka kõrgharidusse, lihtsustab seda teekonda," lausus Savi.

Vajadus kutseõppuritele rohkem üldaineid õpetada tuleneb tema sõnul nii tehtud analüüsidest kui ka tööandjate ootustest.

"Väga suur tööandjatepoolne ootus on, et kutseõppeasutusest tuleks inimesed, kelle maailmapilt on laiem ja kellel on paremad üldoskused, eriti suhtlemisoskus. Ehk on tarvis, et töötaja ei teeks ainult spetsiifilist kitsast töölõiku, vaid mõistaks ka laiemat pilti, miks ja kuidas on tarvis seda tööd teha, ja oleks valmis kliendisuhtluseks," märkis Savi.

Lisaks on ka noored ise andnud tagasisidet, et kui nad asuvad õppima spetsiifilisele erialale, näiteks kokaks, sest toitu teha tundub tore, aga teisel aastal saavad aru, milline töö suures köögis päriselt on, siis pettumuse korral tuleks neil kas uuel erialal otsast alustada või ilma vajalike otsusteta tööturule suunduda.

Kui aga noor astub sisse laiemale valdkondlikule erialale, on tal aasta jooksul võimalik aru saada, milline on tema suurim huvi, märkis Savi ja tõi näite, et ehitusalale astunud inimene võib taibata, et ei tahagi saada plaatijaks, vaid hoopis katustega tegeleda.

"Et noor end leiaks, saaks karjääritoetusteenust, hakkaks omandama üldharidust, et saaks edasi kõrgkooli minna, selleks on see tarvilik," põhjendas haridusministeeriumi esindaja ettevalmistava aasta vajadust.

See, kas õpilase soovitud erialale on pärast üldõppeaasta läbimist ka piisavalt kohti, on Savi sõnul paljuski kooli korraldada. Igal õpperühmal on juhendaja, kool pakub karjääriteenust ning õpilasel aidatakse oma võimetest ja huvidest aru saada, mistõttu usub Savi, et võimekas õpilane pääseb ka soovitud eriala õppima.

Haridusministeeriumi kutsehariduspoliitika osakonna juhataja hinnangul ei tea suur osa 15–16-aastaseid, mida nad täpselt õppida tahavad ja neile on valdkondlik sisseastumine eriti hea, sest jätab paljud uksed avatuks.

"Õppija astub sisse valdkondlikule erialale, omandab üldoskusi ja üldvaldkonna teadmisi, mis on tänapäeva tööturul hästi olulised," rääkis Savi. "Spetsiifiline erialavalik kujuneb ühe aasta jooksul välja ja õpilane saab sealt oluliselt suuremas mahus erialaaineid edasi."

Lühemad kutseerialad jäävad samuti alles

Ta rõhutas, et lisa-aasta puudutab ainult kutsekeskhariduse õppekavasid ehk ära ei kao ka kutseerialad, mille kestus on poolest aastast kuni kolme aastani.

Seega ei ole kõik kutsehariduse omandajad sunnitud mahukama üldhariduse osaga rinda pistma ning neile, kes tahaksid ennekõike kiiresti mõnd ametit õppida ja kelle siht ei ole kindlasti kõrgharidus, jääb selleks samuti võimalus alles.

"Nende jaoks ongi puhtad kutseõpingud. Need kestavad lühemat aega ja üldharidusõpinguid juures ei ole. Sealt suundutakse otse tööturule, aga need on ka lihtsamad tööd," tõdes Savi.

Tema sõnul ei tähenda see aga, et nelja-aastased kutsekeskhariduse õppekavad oleksid suunatud peamiselt neile, kes sooviksid gümnaasiumis õppida, kuid kellel ei õnnestu sinna sisse saada. Ta ütles, et need õppekavad on mõeldud inimestele, kellele meeldib töötada spetsiifilises valdkonnas ning teha tööd pea ja kätega ehk rakendada oskusi.

"Gümnaasium ei anna mingeid tööoskusi, ta annab üldoskusi ja peamiselt üldharidust. Kui vaatame statistikat, siis noorte tööpuudus on kõrgeim just gümnaasiumilõpetajate hulgas," märkis Savi.

"Küsimus pole, kuhu panna need noored, kes pole gümnaasiumisse sisse saanud, vaid et pakkuda noortele ka selliseid alternatiive, kus nad lisaks üldharidusele omandavad õpingute jooksul väga head kutseoskused, mis võimaldavad selles valdkonnas edasi õppida või suunduda tööturule, kus neid pikisilmi oodatakse," lisas ta.

Esimesed nelja-aastased õppekavad rakendusid sellest õppeaastast ja järgmisest sügisest lisandub juba 30 niisugust õppekava.

Allikas: https://www.err.ee/