SELGITAJA | Põhikool läbi – mis edasi? Kõik, mida peab teadma õppimiskohustuse reformist
14.05.2026
Sellest kevadest reformiti õppimiskohustust, misläbi muutusid põhikooli lõpetamise tingimused ja edasine haridustee. Allpool on reformist praktiline lühiülevaade 2025/26. õppeaasta põhikoolilõpetajale.
Haridus- ja teadusministeeriumi õppimiskohustuse reform muudab seda, mis saab noorest pärast 9. klassi.
Varem võis õpilase kooli nimekirjast välja arvata, kui ta oli saanud 16-aastaseks ega olnud põhikooli lõpetanud. See tähendas, et 16-aastaseks saades sai noor ise otsustada, kas jätkata hariduse omandamist või mitte.
Nüüd peab iga noor pärast põhikooli kuni 18-aastaseks saamiseni edasi õppima või saama selleks vajalikku tuge. Reformi eesmärk on, et ükski noor ei jääks pärast 9. klassi lihtsalt koju.
Mis muutub?
-
2026. aasta põhikoolilõpetajatele rakendub õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni.
-
Kui õpilane ei lõpeta põhikooli, on kohustuslik minna täiendavale õppetööle.
-
Kui õpilane ei saa sisse gümnaasiumisse või kutsehariduskeskusesse või ei tea lihtsalt veel, kuhu minna, on võimalus minna ettevalmistavasse õppesse.
-
Järeleksameid senisel kujul enam ei ole. Noor saab soovi korral teha eksami järgmisel eksamiperioodil uuesti. Järeleksami asemel olev lisaeksam on ainult erandjuhtudeks: näiteks kui õpilane jäi haigeks, ei saanud eksamil osaleda või sai tulemuseks alla 1% punktidest.
-
Alates 2026. aasta kevadest saab põhikooli lõputunnistuse kätte ka siis, kui mõni tulemus ebaõnnestub. Kool võib lubada lõpetada kuni kahe nõrgema (alla 50%) eksamitulemuse või kuni kahe nõrga/puuduliku aastahindega. Samas aines ei tohi aga korraga olla halb aastahinne ja halb eksamitulemus.
Mida tähendab täiendav õppetöö?
Täiendav õppetöö tähendab seda, et õpilane saab pärast õppeaasta lõppu veel õppida ja oma nõrku hindeid parandada.
See on vajalik siis, kui põhikooli lõpetamine ei õnnestu näiteks kolme puuduliku aastahinde tõttu. Täiendavat õppetööd saab teha kuni 31. augustini. Kui tulemused saavad korda, saab õpilane põhikooli lõpetada ja võimalusel edasi kandideerida. Võimalik on minna ka ettevalmistavasse õppesse, mille kohta saab lugeda allpool.
Mida teha peale lõpetamist?
Gümnaasium sobib siis, kui noor tahab jätkata üldkeskhariduse omandamist või valmistuda ülikooliks. Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool ning tavapärane õppeaeg on kolm aastat.
Kutseõpe sobib neile, kes tahavad pärast põhikooli õppida selgeks mõne praktilise ameti. Kutseharidus läbib parasjagu reformi, mille eesmärk on muuta rakenduslik keskharidus võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks gümnaasiumile. HTM on koos kutsekoolidega arendanud õppekavasid ja viinud need vastavusse tööturu vajadustega. Kutseõpe kestab 0,5–3 aastat. Kutsekeskharidusõpe, kus on võimalik koos erialaga omandada ka keskharidus, kestab neli aastat.
Kandideerimise süsteemis muutuseid ei ole, kasutada saab seniseid tuttavaid platvorme: SAIS.ee ja sisseastumine.ee. Kõigil koolidel pole samasugune vastuvõtukord. Nendega saab tutvuda koolide kodulehtedel.
Mis saab siis, kui ma ei saa kooli sisse või ei tea, kuhu edasi minna?
Siis tuleb appi ettevalmistav õpe. See on vaheaasta moodi tugiõpe neile, kes ei saanud kohe gümnaasiumi või kutsekooli või vajavad enne järgmist sammu rohkem abi. Seal aidatakse järele õppimises, õpioskustes ja erialavaliku tegemises. Seega on see ka hea võimalus neile, kes ei tea veel, kuhu võiks edasi õppima liikuda.
Õpe hakkab toimuma väikestes, kuni 15 õpilasega rühmades, kus igale noorele koostatakse individuaalne õppekava - õppe sisu oleneb õppija vajadustest.
See koosneb 60 ainepunktist, mis jagunevad järgmiselt:
-
20 ainepunkti kohustuslikke aineid;
-
20 ainepunkti aineid, mis lähtuvad õpilase vajadustest;
-
20 ainepunkti õpinguid, mille koostamise aluseks on õpilase huvid, soovid ja vajadused.
Ettevalmistava õppe kestus on üldjuhul üks õppeaasta, kuid saab lõpetada ka varem, kui noor on leidnud sobiva õpitee. Kui pärast ettevalmistava õppe läbimist ei ole õpilast vastu võetud keskharidus- või kutseõppesse, võib ettevalmistav õpe olla pikem kui üks õppeaasta.
Ettevalmistava õppe vastuvõtt toimub täiendava vastuvõtuna SAISis. Vastuvõtt algab juulis, kuid sellega saab liituda aastaringselt.
Tõhustatud või eritoega põhikoolilõpetajad
Tõhustatud või eritoega põhikoolilõpetajal on pärast 9. klassi mitu võimalust. Ta võib kandideerida tavapärases vastuvõtus edasi õppima, näiteks gümnaasiumi või kutsekooli.
Kui aga tundub, et õpilane vajab enne edasi õppimist veel aega ja tuge, võib ta jääda lisaõppesse. Lisaõpe tähendab, et õpilane jääb veel üheks aastaks oma senise kooli juurde, et harjutada, õppida juurde, saada tuge ja valmistuda järgmiseks sammuks.
Lisaõppesse jäämiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 1. juuniks. Taotlus tuleb esitada samasse kooli, kus õpilane põhikoolis õpib.
Kui edasi õppima ei saa ja lisaõppe avaldust ei tehtud, saab proovida ettevalmistavat õpet.
Allikas: https://www.delfi.ee/