Kilk põlevkivijaamadest: vana kraami liiga kaua putitada pole rahaliselt mõistlik

Kilgi sõnul täidab Elering riiklikku energiaplaani, mis jaanuari alguses kinnitati. Üks kohustustest on hankida vananenud põlevkivijaamade asemele uued juhitavad elektrijaamad, mida on juurde vaja üle tuhande megavati.

Kriitikute hinnangul ei ole aga 900 megavatti tootvaid gaasijaamu tegelikult nii suures mahus vaja.

"See 900 megavatti on tegelikult umbes pool või isegi alla poole sellest, mis meil tegelikult vaja läheb. Meil oleks kümne aasta pärast vaja kokku üle 2000 megavati kindlat võimsust. Tänase teadmise järgi on sellest olemas selgelt alla tuhande megavati," ütles Kilk.

Kilgi sõnul on viimane varustuskindluse aruanne, mille Elering eelmise aasta sügisel avaldas, tehtud uutel alustel, kus kajastub geopoliitiline olukord, kus varasemalt usaldati välisühendusi oluliselt rohkem. Seetõttu on ka vajalike võimsuste mahud suurenenud.

"Olukorras, kus võimegi arvata, et välisühendused on saadavad nii, nagu nad tehniliselt tavaliselt on – 97 protsenti ajast –, ei pruugiks meil kodumaal nii palju kindlat elektritootmist vaja ollagi. Kuid tänases olukorras me ei saa nendele ühendustele kindlad olla. Oleme oma mudelites võtnud nende usaldatavuse oluliselt väiksemaks, mis tähendab lihtsalt seda, et Eestis peab olema rohkem elektrijaamu," rääkis Eleringi juht.

Praktika näitab, et gaasijaamad on tänases maailmas kõige paindlikumad ja kiiremad. Hüdroelektrijaamu ei saa Eestisse liiga palju ehitada ning kuigi akupargid mõnes mõttes sobiksid, siis tekiksid seal mahtuvusprobleemid, mistõttu on Kilgi sõnul gaasijaamad mõeldud nii süsteemi käivitamiseks kui ka varustuskindluse tagamiseks. 

Eeldatavalt võiks ühe 900-megavatise võimsuse ehitamine minna maksma umbes miljard eurot, ütles Kilk.

"Eelmisel korral oli meil ees päris kitsas ajaline piir, mille jooksul tohtisime jaamade omanikele makseid teha. See tulenes ühest Euroopa erandist, mis andis meile ette ainult kaheksa aastat. Kui mingi kogus investeeringuid jagada lühemale ajale, siis loomulikult tulebki aastane kulu suurem. Praegu on meil võimalik ise valida piisavalt pikk periood, mille jooksul me jaamade omanikele need kulud tagasi maksame. Me ise arvame praegu, et 15-aastane periood võiks olla mõistlik. Oleme arvutanud, et 900-megavatise võimsuse ehitamine võiks maksma minna miljardi kanti. Sellisel juhul ei tohiks aastane makse, mida neile 15 aasta jooksul tasutakse, olla eriti palju üle saja miljoni euro aastas. See on natukene suurem summast, mida me maksame täna tuhande megavati põlevkivijaamade elushoidmise eest," selgitas Kilk.

Ühtlasi kinnitas Eleringi juht, et põlevkivijaamade tööd veel ei lõpetata, sest enne on vaja asemele saada uued elektrijaamad. Ennustuste kohaselt on hetkel võimalik põlevkivijaamu veel elus hoida veidi kauem kui kümme aastat.

"Tehniliselt on niimoodi, et Enefiti inimesed on kinnitanud, et piisavalt palju raha sinna investeerides on neid võimalik elus hoida isegi kauem kui kümme aastat, aga selle hind läheb tohutult suureks. Me ise näeme, et kuskil viie või kuue aasta pärast võib vanade jaamade elushoidmine osutuda sama kalliks kui uutele jaamadele samas mahus finantskindluse andmine. Ka rahaliselt pole mõistlik liiga vana kraami liiga kaua putitada," ütles Kilk.

On inimesi, kelle hinnangul peaks aga Hormuzi väina sündmuste tõttu hakkama põlevkivist koheselt elektrit tootma, kuid Kilgi sõnul pole probleem selles, et gaasi järele oleks puudus, vaid hoopiski konflikti mõju hindadele.

"Seal on päris palju ka psühholoogilist laadi mõju. Kuna LNG on maailmaturukaup, on seda võimalik tarnida hästi paljudest erinevatest kohtadest. Kui see konkreetne koht, kust seda praegu on keerulisem tarnida, pildilt välja läheb, siis asendavad teised tootjad selle puudujääva koguse. Hind läheb natukene üles – see on maailmaturu värk. Meie jaoks on gaasirisk peamiselt hinnarisk, mitte saadavuse risk. See puudutab ka neid potentsiaalseid gaasil töötavaid tipujaamu, mis tulevikus võiksid Eestis olla," selgitas Kilk.

"Kui võrdleme talve algust praegusega, kus gaasi hind on suurusjärgus kahekordistunud – 25 eurolt 50-le –, siis nende jaamade toodetud elektri hind oleks tõusnud oluliselt vähem: 100 eurolt 150 eurole. Me mäletame, millised olid keskmised turuhinnad jaanuaris ja veebruaris – nad olidki keskmiselt 150 euro kanti. Ehk siis need gaasijaamad oleksid isegi praeguste tõusnud gaasihindade juures meie turuhindu madalamaks teinud," lisas Kilk.

Allikas: https://www.err.ee/