Uuring: varaline ebavõrdsus pole Eestis aastatega suurenenud

Eestis on leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut praeguseks tehtud neljal korral: aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024. Nendest uuringutest on pikema trendina näha, et Eesti perede jõukus on aastate jooksul märgatavalt kasvanud.

Kui 2013. aastal oli keskmiselt jõukal leibkonnal ehk mediaanleibkonnal (pooltel peredel on rohkem vara ja pooltel peredel vähem) netovara 43 300 eurot, siis 2024. aastaks oli see väärtus suurenenud 103 300 euroni. Netovara leitakse, lahutades varade kogumahust kohustuste summa.

Eesti Pank arvutab uuringu käigus ka Gini koefitsienti, mis varieerub nullist üheni, kusjuures null tähistab täielikku võrdsust ja üks täielikku ebavõrdsust. Viimase, 2024. aasta uuringu kohaselt oli netovara Gini koefitsiendi väärtus Eestis 0,66, mis on sarnane euroala riikide keskmisega.

Eri tüüpi varasid eraldi vaadates on aga suured erinevused selles, kui ebavõrdselt nad jaotunud on, nendib Eesti Pank. Rikkaimale viiele protsendile leibkondadest kuulub 40 protsenti kogu netovarast.

Kõige võrdsemalt oli jaotunud peamise eluaseme väärtus, mille Gini koefitsient oli 0,47.

Kõige ebavõrdsemalt olid seevastu jaotunud ettevõtlusvarad, mille Gini koefitsient oli 0,91.

Koos Eesti perede jõukuse kasvuga on muutunud varade struktuur, mis sarnaneb nüüd rohkem euroala keskmisega. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos ka finantsiline haavatavus.

Finantsvarade osakaal kasvas alates 2013. aastast ehk 11 aastaga kümnelt protsendilt 20 protsendile.

Eesti leibkondade laenukoormus on uuringu andmetel euroala keskmisest väiksem, seda nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes. Viimase kahe uuringulaine vahelisel perioodil laenukoormus vähenes. 2024. aastal moodustas keskmise laenukoormusega pere laenujääk 11 protsenti vara väärtusest ja laenumakse seitse protsenti kuisest brutosissetulekust. Laenukoormuse vähenemist nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes põhjustas peamiselt kiire tarbijahindade kasv.

Eesti perede laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Keskmisel Eesti perel ehk mediaanleibkonnal on likviidseid rahalisi vahendeid umbes kahe kuu brutotulu suuruses summas. Euroalal keskmiselt on peredel likviidset vara rohkem, umbes kolme kuu sissetuleku ulatuses.

Neid leibkondi, kellel oli pankadest raske laenu saada või kes ei saanud üldse laenu, oli Eestis 2024. aastal kaheksa protsenti elanikkonnast.

Allikas: https://www.err.ee/