Seadusemuudatus lubab majanduskasvu ajal Eestisse rohkem võõrtöölisi tuua

Välismaalaste seaduse muutmise eelnõu loob erisuse, millega saab värvata välismaalasi valdkondadesse, kus Eestis on tööjõupuudus.

Siseminister Igor Taro ütles riigikogu liikme küsimusele vastates, et välistööjõudu kaasatakse tööjõupuudusega tegevusaladele kontrollitult ja vajaduspõhiselt kindlate kriteeriumite alusel ja kindlas mahus.

"Maksimaalne arv elamislubasid, mida võib erandiga välja anda tööjõupuudusega valdkondades töötamiseks, on kuni 1300 luba," sõnas Taro.

Samas näeb eelnõu ette, et majanduskasvu tingimustes tõuseb Eestisse tööle lubatava välistööjõu arv 2600 inimeseni. Majanduskasvu näevad rahandusministeeriumi prognoosid ette enamiku aastate puhul, mis tähendab, et selliseid elamislube saabki enamasti välja anda 2600.

Tavapäraselt tuleb tööandjal välistöötaja tööle võtmiseks eelnevalt töötukassalt luba küsida, tööjõupuudusega tegevusalade puhul ei ole see aga vajalik, kuna on teada, et Eesti tööturul ei leidu vajalikku tööjõudu.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu töötatakse välja konkreetsete kriteeriumide alusel, milleks on tööjõuvajaduse prognoos, tegevusala ekspordi osatähtsus müügitulust ja tegevusala keskmine brutotöötasu.

Praegu annaksid need kriteeriumid erisuseks aluse töötlevas tööstuses, veonduses ja laonduses tegutsevatele ettevõtetele.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu võib valitsus kehtestada kuni viieks aastaks.

Tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks peab tööandja maksma välistöötajale vähemalt 80 protsenti Eesti aasta keskmisest brutokuutasust, mis peaks tagama, et Eestisse ei ole võimalik tuua odavat tööjõudu.

Allikas: https://www.err.ee/