Kihnu Veeteede töötajad lõid ise uue ametiühingu ja sõlmisid palgakokkuleppe
10.08.2026
Pea pool aastat kestnud Kihnu Veeteede ja Eesti meremeeste ametiühingu läbirääkimised väikesaarte laevaliinide töötajate palgatõusuks on tupikus. Töörahu saavutamiseks lõid Kihnu Veeteede töötajad ise ametiühingu ja sõlmisid tööandjaga palgakokkuleppe. Eesti meremeeste ametiühingu juht sellist tegevust õigeks ei pea ja see võib viia laevatöötajate streigini.
Palgatüli Eesti meremeeste ametiühingu ehk EMSA ja aktsiaseltsi Kihnu Veeteede vahel kestab juba viis kuud.
Ajal, mil läbirääkimised on tupikus, otsustasid Kihnu Veeteede töötajad teha ise uue ametiühingu ja leppisid tööandjaga kokku palgatõusus.
Lääne-Eesti meremeeste ametiühingu esindaja ja parvlaev Soela kapten Tõnis Sõlgi sõnul ongi uus ametiühing Kihnu Veeteede töötajate loodud.
"See asi [läbirääkimised] hakkas kuidagi venima ja peamine kannataja on ikkagi ju töötaja. Et see asi kiiremas korras ära lõpetada ja ikkagi töörahu huvides uuesti uuesti rahulikult tööd teha oligi ajend oligi selleks," rääkis ta.
Sõlg sõnas, et ametiühingut ei loodud vastukäiguks EMSA-le, vaid mõnes punktis on nad lihtsalt leebemad ja teised jätaks üldse välja.
Lääne-Eesti meremeeste ametiühingu lõi kuus laevatöötajat. Eesti meremeeste ametihüing esindab aga Kihnu Veeteede 42-st töötajast oluliselt rohkemaid ehk 29 meeskonnaliiget.
"Täna on juhtunud, et justkui kuus inimest, sealhulgas neli laevakaptenit, on võtnud õiguse esindada kõiki töötajaid ettevõttes. see ei ole adekvaatne," sõnas EMSA juht Jüri Lember.
"Ma arvan, et selle uue ametiühingu loomise on tinginud elu ise, et EMSA-ga ei ole olnud võimalik kokkuleppele jõuda ja mõistlikke läbirääkimisi pidada ja küllap sealt on ka siis tulnud see töötajate pettumus ja tahe siis ise asju korraldada," leidis aga Kihnu Veeteede juht Jaak Kaabel.
Kaabeli sõnul võib ettevõttel teoreetiliselt olla ka mitu kollektiivlepingut. Jüri Lember näeb uue ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingus punkte, millega nõus olla ei saa.
"Meid ei morjenda ilma läbirääkimisteta toimunud pooleldi nurga taga tehtud kollektiivleping, millest ettevõtte töötajad mitte midagi ei tea. Meie jätkame oma tavapärast läbirääkimiste protseduuri. Teiste sõnadega - kuna tööandja meid teavitas, et nendel on nüüd kollektiivleping, siis tõenäoliselt nad ei soovi meiega läbirääkimist jätkata. Üksi ja ühepoolselt läbi rääkida ei ole võimalik, järelikult kuulutame välja streigi, nagu meil õigus on. Nii lihtne asi ongi," lausus Lember.
Lemberi sõnul võib streik esialgu tähendada 24-tunnist tööseisakut. Otsus streigi toimumise kohta tehakse lähiajal.
Allikas: https://www.err.ee/