Iga neljas eestlane ei saa endale nädalast puhkusereisi lubada
23.08.2026
Euroopa Liidus (EL) ei saa enam kui veerand vähemalt 16-aastastest inimestest endale nädalast puhkust kodust eemal lubada. Eestis on olukord EL-i keskmisest siiski pisut parem.
Eurostati andmetel ei saanud endale 2025. aastal nädalast puhkust kodust eemal lubada 27,5 protsenti Euroopa Liidu vähemalt 16-aastastest elanikest, vahendab Euronews.
Kümne aastaga on olukord märgatavalt paranenud. Kui 2015. aastal käis nädalane puhkus üle jõu 35,2 protsendile EL-i elanikest, siis mullu oli nende osakaal 7,7 protsendipunkti väiksem.
Eestis ei saanud endale nädalast puhkust kodust eemal lubada 25,8 protsenti ehk ligikaudu iga neljas elanik. See jääb pisut alla Euroopa Liidu keskmise. Lätis oli vastav näitaja 28,9 ja Leedus 30,9 protsenti.
Riikide erinevused on suured. Kõige keerulisem oli olukord Rumeenias, kus nädalast puhkust ei saanud endale lubada 61,4 protsenti inimestest.
Kõige väiksem oli selliste inimeste osakaal Norras, kus see jäi üheksa protsendi juurde. Samuti oli näitaja alla 15 protsendi Luksemburgis, Rootsis, Hollandis, Taanis, Soomes ja Sloveenias.
Põhjamaades on olukord kümnendiga halvenenud
Kuigi enamikus riikides on puhkuse kättesaadavus kümne aastaga paranenud, liikus viis riiki vastupidises suunas. Nendeks olid Norra, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Austria.
Kõige rohkem suurenes nädalast puhkust mitte lubada saavate inimeste osakaal Norras, kus näitaja kerkis kümne aastaga 3,8 protsendipunkti. Rootsis suurenes see 3,2 ja Soomes 1,5 protsendipunkti. Põhjamaade näitajad kuuluvad kasvust hoolimata endiselt Euroopa madalaimate hulka.
Kõige suurem paranemine toimus Horvaatias ja Serbias, kus vastav näitaja langes kümne aastaga vastavalt 33 ja 32 protsendipunkti. Küprosel vähenes see 26, Iirimaal 22 ning Bulgaarias ja Türgis 21 protsendipunkti. Üle 15 protsendipunkti paranes olukord ka Poolas, Portugalis, Slovakkias, Maltal ja Ungaris.
Ekspertide sõnul sõltub puhkuse taskukohasus suuresti inimeste kasutatavast sissetulekust ja riigi üldisest majanduslikust olukorrast. Canterbury ülikooli professori C. Michael Halli sõnul peegeldavad puhkamisvõimaluste ja reisikulutuste erinevused Euroopa Liidu laiemaid majanduslikke lõhesid.
Denveri Metropolitan State University professori Lynn Minnaerti sõnul on suurema puhkusest ilmajäämise määraga riikide sisemajanduse koguprodukt üldjuhul väiksem kui riikides, kus enamik inimesi saab nädalast puhkust endale lubada.
EL-is ei saanud 15 aastat tagasi nädalast puhkust lubada ligi kaks inimest viiest. Näitaja saavutas kõrgeima taseme 2012. aastal, mil see ulatus 40,5 protsendini. Alates 2019. aastast on osakaal püsinud valdavalt 27–28 protsendi juures.
Allikas: https://reisijuht.delfi.ee/