KOGEMUSLUGU | Ootamatust tööõnnetusest töövõime täieliku taastumiseni. Mis on pikk haigusleht?

02.09.2026

Vaatamata kvaliteedinõuetele ja ohutuskoolitustele võib tööl ootamatusi siiski ette tulla. Eesti lennundusettevõtte töötajat tabas tööõnnetus, kuid tänu arstidele, kolleegide toele ja järkjärgulisele tööle naasmisele taastus tema töövõime täielikult.

„See on edulugu, mis näitab, kuidas pikal haiguslehel kergendatud töökoormuse võimaldamine ja loodud riiklik süsteem toetab inimesi, nad tulevad tagasi ja saavad terveks,“ sõnas Magnetic Group’i personaliosakonna operatiivjuht Ave Soon.

Hooldusvahend põhjustas ajutise tervisekahjustuse

Rahvusvahelise haardega Magnetic Group’i eesmärk on, et inimesed jõuaksid lennukitega turvaliselt valitud sihtkohta. Magnetic Group’i peakontor ja baasihoolduse angaarid ning töökojad asuvad Eestis, Tallinna lennujaamas.

Sel aastal pakkus ettevõte pikale haiguslehele jäänud töötajale võimalust jätkata töötamist kergendatud tingimustel. Vajadus selleks tekkis pärast ühe meestöötajaga juhtunud tööõnnetust.

Nimelt ei teadnud töötaja, et lennukihoolduses laialt kasutatav komponent avaldab mõju tema tervisele. Varem ei ole hooldusvahend teistele töötajatel probleeme põhjustanud, kuid seekord vallandus tugev reaktsioon, mis tekitas ajutise töövõimetuse.

„Kuigi meil on väga kõrged kvaliteedinõuded ja kõik töötajad läbivad põhjalikud koolitused ei osanud meist keegi sellist asja ette näha,“ ütles Soon ja lisas, et juhtumi tagajärjel on veelgi rohkem reguleeritud töökorraldust töötades erinevate hooldusvahenditega.

Juba ainuüksi Tallinnas töötab ettevõtte all enam kui 30 rahvusest inimesi, kelle tervislik taust võib olla väga erinev. Tervisekahjustuse põhjust oli esialgu keeruline tuvastada. Pärast kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonna analüüse selgus, et tööl kasutatud kemikaal avaldas mõju töötaja tervisele ning juhtum liigitati tööõnnetuseks.

Kehvast prognoosist järkjärgulise tööle naasmiseni

Esialgne prognoos oli väga halb. Teadmatus, kuidas tervis taastub kestis kaua. Kolleegid toetasid tema peret ja hoidsid lähedastega ühendust. Kui töötaja tervis hakkas paranema, asuti koos arutama tema järkjärgulist tööle naasmist. „Meil oli vaja välja mõelda, kuidas pakkuda töötajale paindlikku võimalust naasta tööle nii, et mõlemad osapooled oleksid rahul.“

Arst soovitas lisaks kodustele harjutustele, alustada lihtsamate käeliste tegevustega, mis aitasid taastada koordinatsiooni ja liikumist. Alguses naasis töötaja väiksema koormusega. Pikal haiguslehel kohandatud tingimustel töötades maksab tööandja tehtud töö eest koormusele vastavat tasu. Tervisekassa hüvitab haigestumisele eelnenud keskmise töötasu ja tööandja makstud tasu vahe, hüvitis saab olla maksimaalselt 50%.

Tööandja saab vajalikud taotlused esitada e-keskkonnas, mis oli personaliosakonna operatiivjuhi sõnul lihtne. „Aga kui on nii drastilised juhtumid ja meditsiinilised tõestatud näidustused, võiks riik nende puhul olla natuke paindlikum ja pakkuda võimalust kompenseerida ka üle 50%,“ pakkus Soon.

Töö kohandati töötaja tervise järgi

Terviseseisundile vastav töö võib tähendada lühemat tööaega, kohandatud töökeskkonda või kergemaid ülesandeid. Sobivad tingimused määrab raviarst ja need märgitakse töövõimetuslehele. „Näiteks kõiki töid ei pea tegema seistes, saame luua võimaluse teha sama tööd istudes. Lisaks oleme ümber kujundanud tööülesandeid vastavalt asukohale, sõltuvalt rollist ja tööülesannetest – mürarikkas angaaris olemise asemel saab töötada kontoriruumides või hoopis digitaalselt lähtuvalt tööülesannetest ja rollist,“ rääkis Soon.

Töötajaga lepiti kokku, et ta teeb tööd vastavalt tervislikule seisundile ja koormus vaadatakse üle jooksvalt. Kuna tema kehaline motoorika oli alguses häiritud, alustas ta lühemate tööpäevade ja jõukohaste ülesannetega. Praeguseks on mehe tervis taastunud ja ta töötab taas täiskoormusega. „Näen, et see võimalus, mida riik pakub, aitab hoida töötajate elukvaliteeti. Töötajad tunnevad, et neid väärtustatakse,“ lisas personaliosakonna operatiivjuht.

Toetab töötaja vaimset tervist ja toob kiiremini tagasi

Soon on märganud, et töötamist kodus olemisega kombineerinud töötajatel on lihtsam tööle naasta, kui neil, kes on kaua aega töölt eemal olnud. „Pikalt koju jäädes võivad inimesed paraneda aeglasemalt ja tunda end üksikuna. Füüsilise tervisemure korral aitab töötaja kiirem tööellu naasmine toetada ka vaimset tervist,“ rääkis Soon.

Öeldakse, et kui tervist ei ole, ei ole meil midagi. „Sellistel hetkel mõistavad inimesed seda ja on tööandjale tõesti väga tänulikud, et oleme leidnud neile sobivad lahendused.“

Samas kasutatakse järkjärgulise tööle naasmise võimalust ettevõttes veel vähe. Ligikaudu 75% Magnetic Group’i töötajatest on mehed. „Kui mehed võtavad haiguslehe, on sageli asi ikka väga

tõsine. Pigem tahavad nad ise hakkama saada ja seda võimalust väga palju ei kasutata,“ tõdes Soon.

Kasutanud alla 200 inimese

„Pikk haigusperiood on igale inimesele kurnav aeg, kuid see ei pea tähendama täielikku ja pikka eraldatust oma tavapärasest tööelust ja kolleegidest. Sageli on inimestele oluline säilitada side tööga ka siis, kui tervis ei luba veel täiskoormusega panustada. Seepärast on loodud võimalus pika haiguslehe ajal järk-järgult tööellu naasmiseks,“ kommenteerib tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuht Lea Kalda.

Tööle saab naasta alates haiguslehe 31. päevast - haigusleht ei katke, kuid töötaja tavapärane sissetulek taastub. Tööandja maksab vähemalt poole haiguseelsest tasust ja ülejäänu hüvitab Tervisekassa. Võimalus on suunatud kõigile töölepinguga töötajatele, kes tunnevad, et taastumise ajal on neis juba piisavalt jaksu, et teha midagi jõukohast. Järkjärguline naasmine ja jõukohased ülesanded toetavad tihti ka kiiremat paranemist. Tööandja jaoks on suurim võit kogenud spetsialisti säilitamine oma meeskonnas. Nii ei pea otsima ajutist asendajat ja tööprotsessid saavad paindlikult jätkuda.

Kindlasti tasub pikal haiguslehel olles seda võimalust oma arsti ja tööandjaga arutada. Kõigepealt hindab arst, kas ja milline töö on tervisele ohutu. Kui arst annab nõusoleku, saab tööandjaga kirjalikult kokku leppida sobiva koormuse, tööaja ja ülesanded.“

Tervisekassa andmetel on 2026. aasta algusest pika haiguslehe ajal kohandatud tingimustel töötamise võimalust kasutanud 167 inimest. Samal perioodil on üle 30 päeva kestnud haiguslehel olnud 18 150 inimest. Seega on kohandatud tingimustel töötamise võimalust seni kasutanud alla ühe protsendi pika haiguslehega inimestest.

Pika haiguslehe ajal töötamise võimalust kasutatakse kõige sagedamini lihasluukonna ja sidekoe haiguste korral, järgnevad vigastused, vaimse tervise probleemid ning kasvajate juhtumid.

Kohandatud tingimustel saab töötada kuni viis kuud (152 päeva) ehk mida hiljem inimene alustab, seda lühem see aeg saab olla. Loe pika haiguslehe kohta ka siit.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/