Suvepäevad – kollegiaalsuse kasvatamine või eriarvamuste kadalipp?
Posted in Töökeskkond
17.06.2025
Suvepäevade mõte on teha koos kolleegidega midagi toredat, mis edendab ettevõtte kultuuri ja tiimi koostööd ning milles võimalikult paljud tahaksid osaleda. Mida suurem ja mitmekülgsem on organisatsioon, seda keerulisem on aga leida kõigile meeldiv ja sobiv formaat.
Kuidas korraldada üritusi meeldejäävalt ja eesmärgipäraselt, kui suvepäevad oma vanal kujul on ammendunud?
Tartu Ülikooli Kliinikumi Covid-19 pandeemia ajal töötajatele korraldatud tänukontserdist sai iga-aastane suvelõputraditsioon. „Meil on tavaks korraldada töötajatele ka aastalõpukontsert, aga talvise aja kontserdikohad seavad osalejate arvule piiranguid. Seepärast jälgime suvise kontserdi puhul, et kontserdiala mahutavus oleks piisav. Kliinikumi suvisel kontserdil osaleb ca 1500 töötajat ning talvisel 1000,“ räägib kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju.
Kodumaisel kapitalil põhinev kaubandusettevõte Selver ei korralda suvepäevi igal aastal. „Hindame oma võimalusi ja soove jooksvalt ning kohandame ka ürituse stiili vastavalt vajadusele. Näiteks tähistame tänavu 30-aastaseks saamist pidulikuma suursündmusega,“ räägib Selveri personalijuht Tiina Mironova.
Kuna nii kliinikum kui ka Selver on avatud iga päev, siis kahjuks pole võimalik kõigil töötajatel osaleda. „Alati leidub inimesi, kes jäävad meelsasti tööpostile, võimaldades töökaaslastel nautida ühiseid tegevusi,“ räägib Mironova.
Tiimiüritused on kõrgemas hinnas
„Suure ühisürituse alternatiivina toimivad suurepäraselt väiksemad tiimiüritused – matkad, stiilipeod või töötoad, mis pakuvad võimalust kvaliteetseks suhtluseks lähemate kolleegidega, on tihti isiklikumad ning boonusena ka soodsamad korraldada,“ räägib Mironova.
Kliinikumi teenistused korraldavad samuti meeleolukaid parvematku, orienteerumisvõistlusi ja töötubasid. „Kui Tartu vana lastehaigla pärast kolimist tühjaks jäi, toimus töötajatele seal põgenemistoast inspireeritud seiklusmäng, mis osutus nii populaarseks, et inspireeris lausa Tartu2024 kultuuripealinna programmi,“ toob Kaju näite.
Kuidas luua igale eale ja huvile kõnetavat programmi?
„Programmi koostamisel on mõistlik kaasata esindajaid erinevatest osakondadest ja vanuserühmadest. See tagab mitmekülgsema vaate ja arvestab võimalikult paljude huvidega. Kindlasti ei soovita ajakava liiga tihedat teha. Alati tasub jätta piisavalt vaba aega, sest inimestele meeldib omavahel suhelda ja üksteise seltskonda nautida,“ räägib Mironova.
„Kliinikumi kontserdil esineb vähemalt kaks artisti, et esinejate repertuaar kõnetaks igas vanuserühmas töötajaid. Artistide valimisel arvestatakse ka töötajate seas läbi viidud küsitlust. Nii näiteks on pakkunud kontserdielamusi Koit Toome koos Anne Veskiga, Suured Tüdrukud koos Olliega, Curly Strings koos NOËPiga ja paljud teised,“ selgitab Kaju.
Keegi ei taha olla vinguviiul
Osa inimesi mõtleb igal aastal sügavalt, kas on oht saada kollektiivis vinguja tiitel, kui jälle ei saa või soovi tiimiüritustel osaleda. Põhjusi võib olla erinevaid. Kui näiteks tervis ei luba telgis või kütteta ruumis magada, tuleks sellest kindlasti tööandjale rääkida. Mida aga teha siis, kui askeetlik öömaja või tegevuste valik lihtsalt ei meeldi?
Nii läheb tippspetsialist Mari, neljakümnendates naine, alati kohusetundlikult tiimiga kaasa, kui sõit viib järjekordsesse matkatallu. Kanuumatku ega jalgpalli ta aga kaasa ei tee – kardab vigastusi ja haigestumisi. Tema töö- ja elukorralduse lööks segi igasugune kõrvalekalle, sest ta kasvatab üksi algkoolilast ning on oma eakate vanemate ainus hooldaja. Teiste muretut käitumist vaadates ei ole tal olnud tahtmist jagada oma hirmu töövõimetuse ees. Sportlikule osale järgneb tavaliselt lõõgastumine saunas – veel üks ajaveetmise vorm, milles ta peamiselt meeskolleegidest koosnevas seltskonnas osaleda ei soovi.
Katrin meenutab aga suure organisatsiooni suvepäevi ühel väikesaarel justkui ebaseaduslikku vabaduse võtmist. Südaööl pidi üks laev tagasi mandrile viima need, kes ööbima ei jää. Katrin oligi selliselt plaanid teinud, kuid kuna pidu kulges hoogsalt, siis otsustati öist laevareisi muudkui edasi lükata, kuni lõpuks väljuti alles pool kolm.
Kas spordist saab suvepäevadel liitja või lahutaja?
Liigselt sportmängudele keskenduvad suvepäevad jätavad osa kolleegidest kas tervise, ettevalmistuse või võistlemishuvi puudusest kõrvale. „Suvepäevadel osalemine on vabatahtlik ja peab selleks ka jääma – nii tunneb iga osaleja end mugavalt,“ räägib Tiina Mironova.
„Kliinikumis on toimunud mitmesaja töötajaga orienteerumisvõistlus, kus pidasime silmas, et lisaks sportlikule pingutusele saaksid märgatud ja tunnustatud nii kostüümid, meeskonnatöö kui ka nutikus,“ räägib Helen Kaju.
„Arvestame Selveris tegevuste planeerimisel alati osalejate mitmekesisusega, kuid ei tasu ka üle mõelda. Pigem tuleb jätta inimestele võimalus peo jooksul ise valida, kas nad soovivad võistelda, vestelda, tantsida või lihtsalt oma meeskonnale kaasa elada,“ räägib Mironova Selveri kogemusest.
Eelteadmine aitab taluda paljut
Suur roll peo õnnestumisel on eeltööl, mille hulka kuulub hästi valitud peopaiga, läbimõeldud programmi ja hiilgava korralduse kõrval ka eelneva infopaketi kokkupanek osalejatele. Kui inimesed lähevad ööpäevaks või isegi pikemaks ajaks tundmatutesse tingimustesse, siis tasub eelinfoga pingutada pigem rohkem kui vähem. Mida keegi elementaarseks peab, ei pruugi seda olla teistele.
Kõigi mugavustega linnakorteris elav inimene vajab meeldetuletust, et õhtul läheb kütteta majas külmaks, vabaõhuüritusel tikuvad ligi sääsed, päike võib terve päev õues viibijale liiga teha, vihmamärgade riiete kuivatamiseks puuduvad ööbimiskohas võimalused, puudub internet või elekter. Ka pesemistingimuste kohta tasub eelinfot jagada. Tänapäeval ei vaimusta paljusid perspektiiv end kolleegidega saunast või ühisest pesuruumist leida. Samuti tuleb anda eelinfot selle kohta, kui osalejat kavatsetakse majutada kellegagi ühes ruumis.
„Pidulistele tasuks lisaks kutsele välja saata lisainfo, kus kirjas kogu vajalik teave kohalejõudmise, parkimise ja muu taolise kohta. Suvisel peol osalejatele on asjakohane tuletada meelde, et mõistlik oleks peole kaasa võtta päikesekaitse- ja putukatõrjevahend ning alati tasub rõhutada, et riietus peab olema ilmale sobilik,“ räägib Mironova. Hooliv tööandja saab juba ka ise vajalikke vahendeid, näiteks soojad pleedid ja päikesekaitsekreemi varuks kaasa võtta.
Korraldustiimi ettenägelikkusest sõltub palju
Populaarsed sündmuspaigad broneeritakse vähemalt üks aasta ette. „Kui korraldada sündmust enam kui tuhandele inimesele, ei saa lähtuda isiklikest eelistustest – see peab kõnetama võimalikult paljusid. Jälgime, et meie ülesannete nimekiri oleks pigem pikem ja detailsem,“ räägib Kaju.
Üldiselt on kombeks inimesi töökohalt välja kutsudes tagada neile meeldiv toit ja joogid. Kuna toitumiserisused ei ole pelk pirtsutamine, vaid mõne inimese puhul tõsise terviseohuga teema, on hea ette teada inimeste toitumisvälistusi. Mida pikemalt üritus kestab, seda kindlamalt peaks neid küsima, et keegi ei jääks söömata.
„Alkoholi pakkumisel soovitame mõõdukust, kuid seda päris ära keelata ei tundu mõistlik. Tuleb pidulistele pakkuda kvaliteetseid alkoholivabasid alternatiive. Morsist ja veest tänapäeval ei piisa,“ teab Mironova.
Suure sündmuse puhul tasub lisaks esmaabivahenditele mõelda, kui kaugel on erakorraline abi, ning kaaluda võiks ka turvateenuse sisseostmist.
„Eelmisest töökohast meenub, et üks töökaaslane sai päris tõsiselt viga, kui ta võistlustuhinas madalast talutarest välja tormas ning pea vastu uksepiita ära lõi. Samal ajal kui peo peakorraldaja peahaavaga kolleegiga EMOsse sõitis, suutis osa seltskonnast sauna peaaegu põlema panna. Töötaja, kelle pea viga sai, ei olnud alkoholi tarbinud. Seega tasub riske isegi siis kaaluda, kui suvepäevadel alkoholi ei pakuta. Kas või korraks tuleks mõelda, et mis võib juhtuda, kui läheduses on veekogu või uksepiidad on madalamad kui tavaliselt. Samas ei tasu sellepärast suvepäevi ära jätta või korraldada sündmus, kus kõik istuvad ainult laua taga,“ räägib Mironova.
Kliinikumi sündmustel on alati olemas ka turvateenus – selleks et tagada töötajate ja artistide turvalisus ning olla valmis ka ootamatusteks. „Õnneks ei ole meile teadaolevat tulnud ette ootamatuid terviseseisundeid,“ ütleb Kaju.
Sotsiaalmeediaajastu nõuab pildipoliitikat
Kas suvepäevadel võib teha pilte ja postitada neid ilma kolleegi nõusolekuta? Pilte võib teha enda tarbeks, kuid kui pildil on ka kolleeg, tuleks enne postitamist tema nõusolekut küsida. On ettevõtteid, kelle sotsiaalmeedia reeglistik ei luba suvepäevadel tehtud pilte üles panna, ja teisi, kes oleks valmis selle eest töötajatele preemiat jagama. Alati tasub mõelda, et ei avaldataks pilte, mille peategelane võib end neil nähes ebamugavalt tunda. Kui te ei soovi oma suvepäevadest piltide jagamist, tasub seda inimestele peo alguses ja vajadusel ka peo jooksul meelde tuletada.
„Meie kontserte jäädvustab alati fotograaf. Kui töötajad jagavad fotosid või videoklippe oma sotsiaalmeedias, märkides ka kliinikumi, jagame peaaegu alati neid teatud aja jooksul ka asutuse kontol,“ ütleb Kaju.
Tööinspektsioon teeb asja selgeks
Kui ettevõte korraldab suvepäevad tööajast, mille eest saadakse ka normeeritud päeva töötasu, kuidas siis on nende inimestega, kes üritusele ei lähe?
Ettevõtte suvepäevi võib käsitleda sündmusena, mille jooksul saavad töötajad üksteisega tutvuda ja üksteist mitteformaalses keskkonnas tundma õppida, et tagada parem meeskonnatöö ja ettevõtte tulemuslikkus. Eeldusel, et suvepäevad toimuvad töötaja tööpäeval ja osavõtt on töötajatele kohustuslik, kuulub suvepäevadel veedetud aeg tööaja hulka ja tasustatakse kui tavaline tööpäev.
Juhul kui töötaja ei soovi tasutatavatest suvepäevadest osa võtta, on vaja teha sellekohane kokkulepe tööandjaga. Näiteks võib kokku leppida, et töötaja teeb sellel ajal tavapärast tööd, kasutab põhipuhkust või tasustamata puhkust. Juhul kui osavõtt on vabatahtlik, siis neile, kes ei soovi osa võtta, kuid ei saa ka tavapärast tööd teha, peab tööandja säilitama keskmise töötasu tulenevalt töölepingu seaduse §-st 35.
Kui suvepäevad toimuvad näiteks väljaspool tööaega ega ole seotud töise tegevusega, puudub töötajal kohustus osaleda ja tegu ei ole ka tööajaga, kui töötaja ja tööandja ei ole vastupidises kokku leppinud.
Kas töötajal tuleb suvepäevadele minna, kui tööandja korraldab seal ka koolituse?
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 4 kohaselt on töötajal kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Kui tööandja on korraldanud ettevõtte huvidest lähtuva koolituse, siis on töötajal osalemine kohustuslik. Kuna tegemist on tööandja huvides tehtavate toimingutega, siis peab osalemine toimuma igal juhul tööajast. TLS § 28 lg 2 p-s 5 on sätestatud, et koolitusel oldud aeg loetakse tööaja hulka ja selle aja eest makstakse töötasu.
Kui suvepäevad langevad tööajale ja tööandja maksab selle eest töötasu, siis on töötajal tööandja nõudmisel kohustus osaleda.
Kui suvepäevade puhul on tegemist tööajaga, siis tuleb ületunnitöö hüvitada kas 1,5-kordselt rahas või asendada ületundidega võrdelises mahus tasustatud vaba ajaga. Öötöö (22–06) tuleb hüvitada 1,25-kordselt rahas.
Kui suvepäevad toimuvad väljaspool tööaega ega ole seotud tööalaste tegevustega, puudub töötajal kohustus osaleda.
Mis tunnid lähevad tööajana kirja, kui suvepäevade tõttu ei saa töötaja tööpäeva lõpus koju minna?
Tööajana lähevad kirja siiski need tunnid, mis on tehtud tööandja korraldust täites. Muu aeg on vaba aeg ja seda ei pea tööandja hüvitama. Kui tööandja korraldab ühise transpordi ürituse alguseks ja lõpuks, kuid töötajal on vaja kindlasti enne lõppu koju minna, on muul ajal koju minek töötaja enda korraldada ja maksta.
Kui töötajal on tarvis suvepäevade toimumispaigast jõuda tagasi näiteks lasteaia valverühma sulgemise ajaks, siis kas ta tohib lahkuda tööpäeva lõpust vastav arv tunde varem?
Tööaja sisse ei arvestata üldjuhul teed tööle, seega töötaja täidab oma lepingujärgset kohustust tööpäeva lõpuni, kui ei ole muud kokkulepet.
Sageli korraldatakse üritusi maakohas või väikesaartel. Kas töötajal peab olema võimalus iga kell suvepäevadelt lahkuda?
Üldiselt peab enne oludega tutvuma ja kui ööbimine mingil põhjusel ei sobi, siis on mõistlikum mitte osaleda või korraldada juba eelnevalt võimalus ööseks lahkuda. Tööandja ei pea seda hüvitama. Küsimuse peab tööandjaga läbi rääkima ja kokku leppima.
Kui inimest takistab osalemast näiteks hirm paadisõidu ees, kas ta peab sellisest foobiast tööandjale teada andma?
Sellest tuleb tööandjaga kindlasti kõnelda ning leppida kokku mitteosalemises. Kindlasti ei tohi tööandja teistele kolleegidele avaldada mitteosalemise põhjust.
Kui rahvusvaheline ettevõte korraldab Eestis suvepäevad, kuhu tuleb töötajaid ka teistest riikidest, siis kas on tarvis nad Tööinspektsioonis registreerida lähetatud töötajana?
Eestisse lähetatud töötaja on isik, kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Töötajad, kes osalevad konverentsidel, koosolekutel, messidel, koolitusel, suvepäevadel jne ei ole üldjuhul lähetatud töötajad.
Kas suvepäevadel juhtunud õnnetus läheb arvesse tööõnnetusena?
Tööõnnetus võib olla ka tervisekahjustus, mis saadi tööandja organiseeritud üritusel ning milles töötaja osales tööandja huvist lähtuvalt. Sellisteks üritusteks võivad olla näiteks asutuse suve- või tähtpäevad, spordivõistlused, seminarid, koolitused.
Tööõnnetusena on käsitletav tervisekahjustus, mille töötaja sai olukorras, kui tal tuli näiteks spordivõistlustel esindada tööandjat või osakonda ning esindamiseta ei oleks saanud võistlus toimuda. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustusi, mis saadi ürituse vältel, kuid vabal ajal, mida tööandja ei organiseerunud.
Allikas: https://www.tooelu.ee/