Kuidas valmistuda tööinspektori kontrolliks?

Miks meie ettevõte Tööinspektsiooni huviorbiiti sattus?

Suur osa kontrolle toimub aastavalimi põhiselt. Valim koondab ettevõtteid, mis vastavad teatavatele kriteeriumitele. Valimisse võivad sattuda ettevõtted: 

• mida Tööinspektsioon ei ole varem kunagi või juba mitu aastat kontrollinud;
• kus on toimunud tööõnnetusi;
• mille töökeskkonna riskianalüüs ei ole Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda üles laetud;
• mille töökeskkonna esindajad (töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik) on jäänud iseteeninduskeskkonnas märkimata.

Lisaks toimub kontrolle vihjete ja kaebuste alusel ja seirete korras, kus inspektor võib kontrollida juhuvalimiga näiteks ehitusobjekti, millest mööda sõites on märganud ohtlikke töövõtteid või korrast ära töökeskkonda. 

Kas kontrollist teavitatakse ette? 

See, kas kontrollist teavitatakse ette või mitte, sõltub kontrolli eesmärgist. Kui on näiteks vaja tuvastada, kas ettevõttes kasutatakse isikukaitsevahendeid või mitte, ei ole otstarbekas tööandjat sellest ette teavitada. Kui tegemist on aga üldkontrolliga, mis hõlmab muu hulgas ka dokumentidega tutvumist, võib koostöö sujuda paremini, kui järelevalveametnik teavitab kontrolli toimumisest eelnevalt ette. 

Milline on tööandja roll enne kontrolli?

Ideaalses maailmas ei ole kontrolliks eraldi ettevalmistust tarvis. Ohutu töökeskkond on töötajatele loodud juba palju varem ja seda täiustatakse pidevalt töötajate heaolu silmas pidades.

Praktikas saab tööandja siiski palju ära teha, et kontroll kulgeks ladusalt ja vajalik teave oleks kohe käepärast. Veendu, et ettevõttes on: 

• koostatud töökeskkonna riskianalüüs koos tegevuskavaga;
• asjakohased ja töötajatele kättesaadavad ohutusjuhendid;
• läbi viidud ja registreeritud töötajate juhendamine ja väljaõpe;
• olemas kehtivad tervisekontrolli otsused;
• korralik esmaabikorraldus, sealhulgas on määratud koolitatud esmaabiandja, esmaabivahendid on töötajatele kättesaadavad, töökeskkonnas on asjakohased märgistused esmaabi korraldamise kohta;
• määratud töökeskkonna esindajad ning töötajaid on selgelt neist teavitatud;
• töötajad kantud töötamise registrisse ning nendega on sõlmitud töölepingud;
• töötajatele tagatud piisav igapäevane ja iganädalane puhkeaeg ning tööpäevasisesed puhkepausid. 

Kui kontrollist teavitatakse ette, on mõistlik ka töötajaid teavitada inspektori saabumisest. Töötajatele tasub selgitada, et inspektori vestlused ei ole karistuslikud, vaid aitavad mõista tegelikku olukorda.

Mida kontrollitakse?

Kontrolli sisu sõltub selle liigist ja eesmärgist. 

Sihtkontrollid keskendub kindlale teemale (näiteks kantserogeenid töökeskkonnas) või valdkonnale (näiteks koristusettevõtted). Sihtkontrolle planeeritakse tulenevalt teemade aktuaalsusest ühiskonnas. Eesmärk on saada konkreetses valdkonnas toimuvast parem ülevaade ning seeläbi aidata kaasa ohutumale tööelule. 

Sihtkontrollide alguses saadetakse vastava valdkonna ettevõtetele märgukiri, kus on välja toodud, millised teemad täpsemalt fookusesse tulevad. Pärast sihtkontrolli koosatakse tulemuste kohta kokkuvõte, millega on võimalik Tööinspektsiooni kodulehel ka tutvuda. 

Üldkontrolli käigus kontrollitakse töötervishoiu, tööohutuse ning töösuhetele kehtivate nõuete täitmist laiemalt. See tähendab nii töökeskkonna, töövahendite ja töökorralduse kui ka töösuhetega seotud dokumentide kontrollimist.

Kontrollkäigu ajal on tavaline, et inspektor vaatab lisaks töökeskkonnas toimuvale üle: 

• esmaabikorralduse,
• üldised liikumisteed,
• töökeskkonna valgustuse,
• töötajate olmetingimused,
• töövahendite ohutuse,
• töökohtade ergonoomia,
• ohumärguannete kasutamise,
• isikukaitsevahendite kasutamise jne. 

Järelevalve käigus tahab inspektor kontrollida ka järgmisi dokumente, mis üldreeglina palutakse kontrollimiseks esitada järelevalvemenetluse alustamise teates: 

• töökeskkonna riskianalüüs koos tegevuskavaga riskide vähendamiseks töökeskkonnas;
• ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta;
• töötajate juhendamise ja väljaõppe registreerimise dokumentatsiooni;
• tunnistusi, mis kinnitavad vajalike koolituste läbimist (nt esmaabikoolitus);
• ohtlike kemikaalide ohutuskaarte;
• töötervishoiuarsti poolt väljastatud kehtivaid tervisekontrolli otsuseid;
• töötajatega sõlmitud töölepinguid ja nende lisasid;
• töötajate tööaja arvestusi ja tööaja kavasid. 

Kellega tööinspektor kontrollimise ajal suhtleb?

Kontrollimise juures viibib enamjaolt keegi töökeskkonna ohutuse eest vastutajatest – näiteks juhatuse liige, asutuse juht või töökeskkonnaspetsialist. Kui ettevõttes on valitud töökeskkonnavolinik, siis soovib tööinspektor võimalusel ka temaga vestelda. Lisaks toimuvad pistelised lühivestlused parajasti tööl olevate töötajatega.

Mis toimub pärast kontrollimist?

Viie tööpäeva jooksul pärast kontrolli saadab tööinspektor ettevõttele kontrolli kohta protokolli. Protokollis on kirjas, mida kontrolliti ja kas ilmnes puudusi.

Tööandjal on omakorda viis tööpäeva aega, et avaldada arvamust, esitada vastuväiteid või asuda puudusi kõrvaldama ja saata Tööinspektsioonile tõendid tuvastatud puuduste kõrvaldamise kohta. Kui rikkumised vajavad kõrvaldamiseks täiendavaid tegevusi ja rohkem aega, koostab tööinspektor nende kohta ettekirjutused koos täitmise tähtajaga. 

Kui tööandjal ei ole võimalik ettekirjutuses määratud tähtajaks puudusi kõrvaldada, pikendab tööinspektor tööandja põhjendatud taotluse alusel ettekirjutuste täitmise tähtaega. Tavaliselt tehakse seda koos sunniraha hoiatusega sunniraha rakendamise kohta.

Sunniraha on vahend, millega mõjutatakse tööandjat ettekirjutust täitma ning mida peab tasuma, kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta. Sunniraha igakordseks ülemmääraks on 9600 eurot. Oluline on teada, et sunniraha võib määrata korduvalt ja senikaua, kuni tööandja on oma kohustuse täitnud. Kui tööandja on kontrolli käigus tuvastatud puudused kõrvaldanud ning esitanud selle kohta asjakohased tõendid, siis menetlus lõpetatakse.

Kokkuvõtteks 

Tõhusa ja kiire järelevalve läbiviimise eelduseks on hea koostöö tööinspektori ja tööandja vahel.

Sellele aitab kaasa, kui tööinspektoril võimaldatakse

• tutvuda töökeskkonna ja töövahenditega,
• vestelda töötajate ja töökeskkonna esindajatega ning
• tutvuda töötervishoiu ja -ohutuse alase dokumentatsiooniga.

Muus osas eraldi ettevalmistust kontrolliks ei ole tarvis, sest ohutu töökeskkond luuakse juba varem ja seda ikka neile, kes seal kõige rohkem viibivad.

Allikas: https://www.tooelu.ee/