03.02.2020
Iseenesest oli kohtumine rohelistega huvitav. Kokkuvõtvalt saaks seda aga kõige paremini kirjeldada, kujutades endale piltlikult ette olukord, kus Ida-Virumaa on nagu üksik paat merel: ilm muutub, majakas muudab asukohta, silmapiir kaob. Paadis on palju inimesi – osad neist oskavad ujuda, osad mitte. Ühtedel on päästevestid seljas, teistel pole. Osadel on kõht tühi, teistel on kõht liiga täis. On neid, kes püüavad paadist põgeneda, et ujuda teise paadini või siis lihtsalt teadmata suunas ära ujuda. Kui aga juhtub, et kellelgi närvid vastu ei pea ja paat kõikuma hakkab, võivad kõik põhja minna.