Palgatabeli tipus teenitakse kuuga rohkem kui mediaanpalga saaja aastaga. Kes nii palju teenivad?

foto06.10.2026

Eesti palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb tänavu teenida üle 4000 euro kuus. Tipptegijate palgapiir ehk IX detsiil kerkis aastaga 4,7% ehk 4038 euroni. Erialade lõikes on erinevused aga suured ja Eestis on 20 ametit, kus enimtasustatud kümnendiku palgapiir ulatub vähemalt 10 000 euroni kuus, selgub CVKeskus.ee ja palgainfo agentuuri palgastatistika analüüsist.

Palgatõus kasvatas hüppeliselt huvi vanemõpetaja kutse vastu

foto05.10.2026

Õpetajate seas on kasvanud huvi vanem- ja meisterõpetaja kutse omandamise vastu, sest see tähendab kõrgemat palka. Suurem hulk kõrgema palgaga õpetajaid paneb koolide eelarved aga lisasurve alla.

Sellest õppeaastast kehtib riiklik õpetajate karjäärimudel, mis seob õpetaja kutsetaseme palgaga. Kuna kõrgem tase toob kaasa palgatõusu, on huvi paari aastaga kolmekordistunud.

VKG tselluloosist biotooteid valmistava tehase investeerimisotsus on veninud

foto05.10.2026

VKG tselluloosist biotooteid valmistava tehase investeerimisotsus on veninud.

Ettevõte pole suutnud leida valemit, kuidas ehitada Euroopasse tehast nii madalate kuludega, et see suudaks olla maailmaturul konkurentsivõimeline. VKG juhatus esimehe Ahti Asmanni sõnul otsitakse võimalust, kuidas 1,2 miljardit makseva projekti saaks paremini panna kasumit teenima. Rene Kundla

Kuulama >>

Imre Kaas: päästke päästjad

foto05.10.2026

Päästjate palk ei tohiks olla tabuteema ja võime küll sisejulgeolekus anda järjest suurema rolli vabatahtlikele, aga nendegi jaks võib ühel päeval lõppeda, sest 50 aastat vana päästeauto enam ei käivitu, nendib Imre Kaas Vikerraadio päevakommentaaris.

Vaesus on kalli eluaseme ja puudulike digioskuste nägu

foto05.10.2026

Majanduse kõrval mõjutavad inimeste elujärge järjest enam eluasemekulud ja digioskuste puudumine, leidsid Slovakkia teadlased.

Kuigi kipume vaesust mõõtma peamiselt rahakoti paksuse järgi, on tänapäeva Euroopas puudusel märksa mitmekesisem nägu. Uuest uuringust koorus välja, et ainuüksi tugevast majandusest inimeste elukvaliteedi tagamiseks ei piisa, sest järjest enam mõjutavad elujärge eluasemekulud ja digioskuste puudumine.