Hanna Niitmets: Eesti vajab rohkem välistööjõudu

500 inimesega Kuehne+Nageli IT-keskuses Tallinnas töötab inimesi enam kui 40 rahvusest, paljudel neist on pered ja nende lapsed räägivad eesti keeles. Nad on meile hindamatu vara, sest tegelevad logistikasektori innovatsiooniga maailmatasemel, nad loovad kõrget lisandväärtust ja maksavad korralikult makse. Valitsuse plaan muuta sisserände piirarvu teeb keerulisemaks selliste superajude Eestisse toomise.

Selleks, et Eesti püsiks konkurentsivõimelise, turvalise ja eduka riigina, vajame rohkem kõrge kvalifikatsiooniga tööealisi inimesi. Eesti konkurentsivõime ei kao väljastpoolt tulijate tõttu, vaid kahaneb, kui jääme suletuks ja paigalseisu.

Mitmekultuuriline tiim on konkurentsieelis

Eestis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted ei otsi välistööjõudu mitte mugavusest, vaid ellujäämiseks ja kasvuks. Oleme sada protsenti eksportiv ettevõte, meil töötab inimesi Sri Lankast Saksamaani, kolmandik meie töötajatest on välismaalased. See ei ole lihtsalt juhuslik rahvusvaheline kooslus, vaid teadlik strateegia, mis võimaldab luua globaalsel tasemel süsteeme ja lahendusi. On suur väärtus, et andekad inimesed on valinud Eestis töötamise. Ilma välistööjõuta seda keskust siin poleks, see oleks kusagil mujal.

Meie fookusvaldkonnad on hetkel tehisintellekt, automatiseerimine ja küberturvalisus, mis eeldab spetsiifilisi oskusi ja rahvusvahelist kogemust, vastavaid eksperte on aga koha peal vähe ja kõigile neid ei jagu. Päris kindlalt saan öelda, et ilma välistööjõu abita poleks mitmed suured globaalse mõjuga projektid Tallinnasse üldse tulnudki.

Süsteemid, mida loome klientidele või ettevõttesiseseks kasutamiseks on väga suured. Sellist kogemust Eestist võtta on raske. Meie jaoks ei ole välistööjõud konkurents Eesti talentidele, vaid vastupidi, see loob võimalusi ka kohalikele. Sellise mastaabiga keskkond pakub Eesti IT-spetsialistidele koostööd, kogemusi ja karjäärivõimalusi, mida ainult kodumaise ressursi najal ei oleks võimalik luua. Lisaks aitab rahvusvaheline tiim mõista paremini ka globaalseid kliente.

Et selliseid tippspetsialiste siia meelitada, peab Eesti olema neile atraktiivne ja asjaajamine lihtne. Liigne bürokraatia või viisaprotsesside venitamine pärsib töö tegemist.

Piirangud tapavad kasvu

Kõrgel tasemel programmeerijaid on vaja kohe. Paljud Eesti ettevõtted sõltuvad juba praegu välistööjõust. Kui tõmbame sellele ligipääsule tugevama joone ette, siis ei jää seisma ainult tehaselindid, vaid ka digiareng, innovatsioon ja investeeringud. Kui siinsed ettevõtted ei leia vajalikku tööjõudu, ei saa nad kasvada. Kui nad ei kasva, ei teki uusi töökohti ka kohalikele.

Kui soovime olla rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelised ja kasvatada oma majandust, peame olema avatud. Mitte ainult ideedele, vaid ka inimestele, kes neid ideid ellu viia suudavad.

Minu kogemus näitab, et Eesti pole kvalifitseeritud välistööjõule uks Euroopasse, vaid nende sihtpunkt, nad tulevad siia tööle ja ehitavad oma elu Eestisse. Kui siin saab töö otsa, siis nad ei lähe teise riiki, vaid liiguvad mõnda teise Eesti ettevõttesse, sest tahavad siia jääda.

Riigid, mis on loonud sisserändajatele toetavad ja inimväärsed tingimused, on sageli need, mis suudavad paremini kohaneda muutuvas maailmas. Meie eesmärk ei peaks olema mitte lihtsalt ellu jääda, vaid edeneda.

Avatus ei tähenda valimatut uste avamist, see tähendab teadlikku, läbimõeldud ja õiglast poliitikat. Me ei vaja rohkem reegleid, mis inimesi eemal hoiavad, vaid süsteeme, mis aitavad neil paremini sisse elada. Võtmeroll on keeleõppel, kogukonnatööl, kodanikuühiskonnal ja juhtidel, kes oskavad sõnastada tulevikku mitte hirmus, vaid lootuses.

Need andekad inimesed, kes on valinud oma sihtkohaks Eesti, on meile suur väärtus. Nad tulevad siia ja jagavad oma teadmisi, osad jäävad siia, osad lähevad tagasi koju või mõnda muusse riiki, kuid päris kindlasti jätavad nad endast jälje ja päris kindlasti on see jälg positiivse mõjuga, mis aitab edasi nii eestlasi kui Eesti riiki. 

Eestlased ei pea kartma, kui rohkem inimesi tahab siin elada. Tuleb mõista, et sisserändajad ei tule "meie tükikest" ära võtma, nad tulevad selle kõrval uut tükki ehitama ja kasu saavad kõik. Kui suudame näha inimesi nende väärtuses, mitte ainult päritolus, avanevad hoopis teistsugused vaated. Meil on võimalus kasvatada majandust, luua uusi töökohti, hoida töös koole ja haiglaid, rikastada kultuuri ning tugevdada Eesti pärandit ja ühiskondlikku kokkuhoidmist.

Allikas: https://www.err.ee/