Kliimaseaduse uusversioonis pole 2040. aastaks heitevabaduse kohustust

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt rääkis ERR-ile, et kliimaseadus ei ole veel päris valmis, kuid seda on tehtud lühemaks ja kompaktsemaks ning selles on väga tähtsal kohal teekaardid, mis peavad näitama, kuidas eesmärkide suunas liikuda, mida peab selleks tegema riik ja mida ettevõtted.

"Lõppeesmärkides ja tegelikult ka vahe-eesmärkides erinevatel aastatel olulisi muudatusi ei ole, seal on paar asja. Oleme pakkunud välja, et me 2030. vaates ei lähe allapoole seda taset, kuhu me juba 2023. aastaks oleme jõudnud," lausus Sutt.

Ta lisas, et ka 2040. aastaks seatud üldiste eesmärkide juures on tehtud muudatus, mille kohaselt sihiks ei ole varasemas versioonis välja toodud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 82 protsenti võrreldes 1990. aastaga, vaid selle asemel hoopis 80 protsenti.

"Me oleme jätnud selle trajektoori juures endale hingamisruumi, mis on oluline julgeoleku ja majanduse konkurentsivõime vaatest, aga suund, lõppeesmärgid ja sihid ei muutu," lausus minister.

Küsimusele, kas eelmises tekstis olnud kohustus tagada aastal 2040 varustuskindlus heitevabalt jääb uude versiooni sisse, vastas Sutt, et kindlasti peab sinna jääma puhvrina mingi osa fossiilset kütust, näiteks gaasijaamad, mille rajamiseks on praegu käimas Eleringi vähempakkumine.

"Samamoodi ei saa me täna ju sajaprotsendilise kindlusega väita, et meil ei pruugi vaja olla 2040. aastal mingis ulatuses varus põlevkivielektrit, nii et seal on soov jätta teatud paindlikkust sisse," kinnitas ta.

Ilma põlevkiviõli tootmiseta ei saa ka põlevkivist elektrit teha, sest suur osa kaevandatavast põlevkivist kasutatakse õli tootmiseks, nii et 2040. aasta puhul on Suti sõnul küsimus ka uutes tehnoloogiates ja heitemääras.

"Ma arvan, et väga suur mõjutaja kogu selles protsessis on ka see, kuidas areneb laevakütuste turg, kus põlevkiviõli kõige rohkem kasutatakse. Meil on sinna 15 aastat minna ja meil on oluline jätta sisse teatud paindlikkus, niimoodi, et meil vajadusel oleks võimalik investeerimiskindlust tagada," ütles Sutt.

Energeetikaministri sõnul ei tule koalitsioonileppe tekstist energeetikavaldkonnas ühtki üllatust, sest suunad on selged. Kui aga vaadata, kuhu suunas maailm liigub, on tema kinnitusel igal pool teada, et kõige odavam on elektrit toota taastuvenergia eri vormidest, olgu selleks tuul või päike. Sinna juurde on vaja salvestust ning juhitavaid võimsusi ja selles võtmes on see komplekt Suti hinnangul juba peaaegu tervik.

Ta märkis, et lõppeesmärgist saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ei ole Eesti kuidagi taganenud ja see kohustus on jätkuvalt olemas.

Sutt ei karda, et riik toetusi makstes turgu rikuks

Tööandjate keskliidu tellitud elektrihinna tulevikustsenaariumite analüüs seadis valitsuse varasemad energiapoliitilised plaanid ja ka energiamajanduse arengukavas (ENMAK) väljatoodu kahtluse alla. Uuring näitas, et kui riik läheks kavandatud toetus- ja garantiiskeemidega edasi, minemaks 2030. aastaks täielikult taastuvelektrile üle, siis elektri lõpphind tarbijatele kallineks.

Küsimusele, kas see paneb riiki seniseid arvutusi ja plaane üle vaatama, vastas Sutt, et kindlasti on see kasulik sisend mitmete teiste kõrval ning selles, et on vaja juurde täiendavaid tootmisvõimsusi, erimeelsust ei ole.

"Küsimus on selles, kas ja millises ulatuses peaks olema nende tootmisvõimsuste turule toomiseks erinevaid toetusi, toetusmeetmeid. Millega me praegu soovime edasi minna, on kuni kahe teravatt-tunnise vähempakkumisega, et just tootmisvõimsuse juurde luua," ütles Sutt ja märkis, et vähempakkumisel saab alati ka nullhinnaga pakkumisi teha.

Ta ei olnud nõus kriitikaga, et kui keegi turul saab toetust, rikub see turu ära, sest siis ei saa keegi teine samuti ilma toetuseta müüa. Sutt lausus, et võitjad on alati siiski need, kes teevad väikseima toetusskeemiga pakkumise.

"Ma ei arva, et me peaksime nii kinni jääma sellesse numbrisse. Pigem olen nõus sellega, et meil on vaja ühist arusaama energia suurest pildist ja selle me kindlasti saame koos energiamajanduse arengukavaga. Ja ka selle jaoks on mul täna üks kohtumine just energeetikavaldkonna ekspertidega, kus me saame neid teemasid rääkida, nii et ma ei näe seal vastuolu," sõnas Sutt.

Ta lisas, et kindlasti on energia lõpphind oluline, aga selleks, et see oleks võimalikult hea, on vaja kohapeal rohkem tootmisvõimsusi.

Suuremahuliste elektritarbijate jaoks on Suti sõnul tulemas energiaefektiivsuse toetusmeede, mis aitab teha investeeringuid suurema energiatõhususe saavutamiseks. Ühe võimalusena tõi ta välja ka taastuvenergia tasude diferentseerimise, mis võiks suurtarbijatele leevendust tuua.

"Kindlasti on olulised ka ühendused. Kui Estlink 2 saab taastatud, mis peaks olema juuli keskpaigaks, aitab ka see meil elektri hinnatippude vähendamisele kaasa," ütles energeetikaminister.

Tema kinnitusel võetakse energiamajanduse arengukava vastu selle aasta jooksul ning kliimaseadus soovitakse vastu võtta järgmise aasta esimeses kvartalis.

Allikas: https://www.err.ee/