Uuring: õpetajate nappuse taga on riikliku tasandi juhtimisauk
29.10.2025
Eestis on õpetajate puudus järjest süvenev probleem. Enamik osapooli toovad õpetajate puuduse peamise põhjusena esile riikliku tasandi pikaajalise strateegia puudumise, selgus uuringust.
Õpetajate puudus on Eestis suur probleem ja seetõttu analüüsisid Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased tekkinud olukorra põhjuseid ning otsisid lahendusi. Eestis on õpetajate puuduse probleemile seni peamise lahendusena välja pakutud õpetajakoolituse mahu suurendamist ülikoolides.
Tartu Ülikooli õpetajahariduse professori Äli Leijeni eestveetud teadustöös uuriti kõiki peamisi haridusvaldkonna osapooli ja nende arvamusi. Seda alates õpetajakoolituse üliõpilastest ja tegevõpetajatest kuni koolijuhtide, koolipidajate ja poliitikakujundajateni.
"Viisime esiteks läbi kirjanduse analüüsi ja tuvastasime mitmeid tegureid, mis õpetajate puudusega seostuvad. Selleks, et paremini mõista eri tegurite osatähtsust ja nendest tulenevaid sekkumismeetmete vajadusi Eesti kontekstis, pidasime oluliseks uurida eri sidusrühmade arusaamu õpetajate puuduse põhjustest ja lahendustest," sõnas Leijen.
Õpetajaameti jätkusuutmatu olukord
Eesti õpetajate keskmine vanus on ligikaudu 50 aastat ning 60-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal kasvab pidevalt. Probleem on seegi, et õpetajakutse ei ole noortele olnud esimene karjäärivalik. Eestis alustavatest õpetajatest vaid kolmandik on öelnud, et õpetajaks saamine oli nende esmane eesmärk. Samal ajal on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikides see näitaja keskmiselt 58 protsenti.
Kõige murettekitavam on aga Leijeni sõnul see, et kvalifitseeritud õpetajate arv üldhariduskoolides aina väheneb. Rahvusvahelise TALIS uuringu kohaselt kaalub Eestis 46 protsenti 7.–9. klassi õpetajatest ja ligi pool alla 30-aastastest järgmise viie aasta jooksul ametist lahkumist. TALIS on rahvusvaheline uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta OECD riikides.
Äli Leijen rõhutas, et õpetajate lahkumiskavatsus ohustab Eesti haridussüsteemi jätkusuutlikkust. Kui eelmise TALISe uuringu tulemused 2018. aastal näitasid, et Eestis on suur probleem noorte õpetajate lahkumise kavatsus, siis nüüdseks on see tõusnud ka vanemates vanuserühmades.
"Võimalik, et kõikide lahkumiskavatsus ei realiseeru, kuid sõnum on siiski ülioluline, teatud põhjustel ei tunne õpetajad ennast oma ametis hästi või ei näe pikaajalist perspektiivi. Nii suurt osa õpetajatest ei ole võimalik viie aasta jooksul haridussüsteemis kvalifikatsioonile vastavate inimestega asendada, seetõttu ei oleks võimalik ka õpilaste õppimist senisel viisil koolides toetada," rääkis ta.
Miks õpetajad lahkuvad?
Õpetajate puudus on maailmas levinud probleem, kuid Eesti olukorra muudab teravaks ametist lahkumise tempo. Põhjuseid selleks on mitmeid. Leijeni eestveetud uuring sedastab, et määravaks võivad saada õpetaja enda isiklike omadustega seotud tõuketegurid. Olulised on näiteks õpetajate heaolu ja tervis. Samuti on lühema staažiga õpetajate lahkumine tõenäolisem.
Leijen rõhutas, et alustavate õpetajate puhul on eriti oluline neile vastava toe pakkumine. "Alustavate õpetajate puhul on vaja koormust vähendada ja toetust ning koostööd kolleegidega. Madalam koormus ja kolleegide suurem toetus on eriti oluline nende õpetajate puhul, kellel puudub kvalifikatsioon ja kes peaksid õpetajatöö kõrvalt pühenduma ka õpetajaks õppimisele. Teaduskirjanduse põhjal on õpetajate esimesed kolm tööaastat võtmetähtsusega, selle aja jooksul tehakse sageli ametist lahkumise otsus," ütles ta.
Samuti mõjutavad õpetaja ametis jätkamist ametiga seotud põhjused nagu karjäärivõimalused. Seda eelkõige kogenud õpetajate puhul. Olulised on ka ameti maine ja palk ning loeb seegi, mis toimub koolikeskkonnas. Täpsemalt puudutavad õpetajaid õpilastega seotud taustategurid või organisatsioonikultuur.
Kui koolis on palju erivajadusega või madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilasi, soodustab see õpetajaid ametist lahkuma. Õpetajad ei taha ametis jätkata ka siis, kui nende autonoomiat piiratakse, koostöövõimalused ja professionaalne usaldus nende vastu on madal või esineb palju juhtimisvigu.
Võimalikud lahendused
Eestis kuue sihtrühma (üliõpilased, õpetajad, õpetajakoolitajad, koolijuhid, koolipidajad, poliitikakujundajad) hulgas läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et tervikpildis on õpetajate nappuse taga seitse põhilist teemat, mis kattuvad suuresti varasemates rahvusvahelistes uuringutes kirjeldatuga.
Seonduvalt põhjustega pakkusid erinevad osapooled välja ka parandusettepanekud:
- Õpetajaameti positiivne avalik kuvand ja teadlik kommunikatsioon
- Pikaajaline riigi tasandil planeerimine ja tõenduspõhised otsused
- Koolipidajate ja juhtide kompetentsi tõstmine
- Õpetajakoolituse paindlikum ja praktilisem ülesehitus
- Alustavate õpetajate töökoormuse vähendamine
- Konkurentsivõimelise palgataseme saavutamine ning motivatsioonipakettide loomine
- Toetav juhtimine ja koostöökultuur koolides
Leijen tõi välja, et enamik väljatoodud probleemidest ja lahendusettepanekutest on seotud õpetajaametiga laiemalt ning nendega on keeruline üksiku kooli või väikese rühma indiviidide tasandil tegeleda.
Sihtrühmad näevad põhjuseid erinevalt
Kui suures pildis kinnitasid tulemused varasemate uuringute tulemusi, siis erinevate sihtrühmade seisukohti analüüsides tuli välja ka uusi vaatenurki. Eestis on haridussüsteem detsentraliseeritud ning erinevatel osapooltel on kõrge autonoomia. Seetõttu on hajunud ka vastutus õpetajate järelkasvu, värbamise ja rahastamise korraldamisel erinevate osapoolte vahel.
Peale sellele tõlgendadavad eri osapooled probleemi tuuma erinevalt. Kui poliitikakujundajad viitavad pigem koolipidajate ja õpetajakoolituse kitsaskohtadele, siis enamik sidusrühmi toovad õpetajate puuduse peamise põhjusena esile riikliku tasandi pikaajalise strateegia puudumist.
"Vastandlikke hinnanguid esines uuringus osalejatel ka teistes õpetajate puuduse põhjuste ja nende leevendamise teemades. See viitab süsteemi killustatusele ning vajadusele parema koordineerimise ja koostöö järele. Oluline on täpsustada iga osapoole vastutus ning selgitada, mida neilt oodatakse ja millisel määral saavad nad lahendustesse panustada. See protsess vajab Eestis selgemat juhtimist," märkis Leijen.
Õpetajate järelkasvu ja ametis püsimise teemad on fookuses ka hariduskonverentsil "Eesti hariduse arengusuunad: teadusuuringutest tarkade otsusteni", mis toimub 5.–6. novembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis.
Allikas: https://novaator.err.ee/


