- Eestis sõltub pension kolmest sambast: riiklik, kohustuslik kogumine ja vabatahtlik kogumine.
- Noortel on investeerimisvõimaluste maksimeerimiseks tähtis panustada II ja III pensionisambasse.
- Erisüsteemid pakuvad teatud ametikohtadele märkimisväärselt suuremat eripensioni.
Ekspert selgitab: pension ei kujune juhuslikult
24.11.2025
Pension sõltub töötasu ja -staaži kõrval paljuski inimese enda otsustest. Mõni saab tulevikus üle tuhande euro, teisel võib pension jääda poole väiksemaks. Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, kuidas pensionivara kujuneb ning milliseid samme saab iga töötav inimene ise teha, et kindlustada muretum pensionipõlv.
Eesti pensionisüsteem tugineb kolmele sambale. I sammas on riiklik pension, mida makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. II sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel ehk inimene kogub töötades enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2 protsenti pensionifondi. Sellest aastast alates on võimalik pensioni sissemakse määra muuta ka 4 protsendi või 6 protsendi peale. III sammas ehk täiendav kogumispension on vabatahtlik ning võimaldab määrata sissemaksete suuruse ja sageduse ise.
Swedbanki pensioni valdkonnajuhi Kaire Peiki sõnul võib Eesti keskmist brutopalka ehk umbes 2000 eurot kuus teeniva inimese, kes kogub üksnes II sambasse 2-protsendilise sissemaksega, pension jääda tulevikus 700-800 euro vahemikku. «Selline pension tähendab vanemas eas märgatavat elatustaseme langust ja sunnib oma harjumusi märkimisväärselt muutma,» selgitab ta.
Kuidas rohkem pensionit saada?
Oma pensioni suurendamiseks on Peiki sõnul kaks peamist võimalust, mis sõltuvad inimese enda otsusest. «Kõige lihtsam viis on suurendada II pensionisamba sissemakseid 6 protsendini oma brutopalgast. Kui inimene teenib kuus brutopalka 2000 eurot ja varasemalt laekus II sambasse 2-protsendilise makse puhul koos 4 protsendiga sotsiaalmaksust 120 eurot kuus, siis sissemakset 6 protsendini suurendades laekub kuus juba 200 eurot,» lausub Peik. Märkimisväärne vahe, kas pole? Lisades siia juurde veel aastatega lisanduva liitintressi mõju, mis lumepallina pensionivara kasvatamisele hoogu annab, võib selline väike samm aastakümnete pärast tähendada hoopis suuremat summat pensionikontol.
Seejuures on Peiki hinnangul üks murettekitav trend noorte kasvav soov II pensionisambast raha välja võtta. «Pension võib tunduda noorele kauge ja ebaoluline, kuid noores eas pensioniraha välja võtmine on käest lastud investeerimisvõimalus.» Arvatakse, et pensioniks valmistumisega on aega rohkem kui küll, aga just juba mainitud liitintressi maagia tõttu on noortel võimalus sellest maksimum võtta ja II sammas täistuuril enda kasuks tööle panna. Seda enam, et II samba brutopalgast minev osa on tulumaksuvaba, mis tähendab, et tegelikult on panus II sambasse 22 protsenti suurem, kui palgana kätte saadav osa.
Teine ja veelgi parem võimalus pensionivara kasvatada on III pensionisammas, mis Peiki sõnul annab inimesele kõige rohkem kontrolli ja paindlikkust täiendava pensionivara koguda. «Kolmandasse sambasse saab regulaarselt panustada nii palju kui võimalik või kui palju soovi on – olgu see 30, 50 või 300 eurot kuus – iga sissemakse aitab tuleviku kindlustamisele kaasa,» märgib ta. Küll aga tasub arvestada taas sissemakse ning pensionini jäänud aastatega. Alla 30-aastaselt alustades võib nii saada pensionieaks taas korraliku kapitali aga 50-ndates on võimalik sama summaga küll midagi koguda, kuid pensionipõlve lisasissetulekuks jääb sellest ilmselgelt väheks.
«III samba lisaeelis on see, et sinna aasta jooksul tehtud sissemaksetelt saab tuludeklaratsiooni esitades tagasi kuni 22 protsenti tulumaksu,» lisab ta. «Sissemaksete piir, millelt tulumaksu tagasi saada võib, on kuni 15 protsenti inimese aastasest brutotulust või maksimaalselt 6000 eurot aastas. Näiteks kui inimene teenib kuus 2000 eurot bruto ja panustab iga kuu III sambasse maksimaalselt 300 eurot, koguneb sinna aasta jooksul 3600 eurot, mis on juba arvestatav summa,» selgitab Peik.
Peik toob välja, et täiendava pensionivara kogumine on harjumus, mis tasub end kõige rohkem ära siis, kui alustada varakult. «Ka väikesed igakuised maksed võivad aastate jooksul kasvada märkimisväärseks pensionivaraks, mis aitab vanaduspõlves vältida järsku elatustaseme langust ja tagab väärika tuleviku.»
Pensionierisused: kellele ja miks?
Eestis on ka ametikohti, millele kehtib eripension, mis võib ulatuda mitme tuhande euroni. Eripensionid on ette nähtud teatud töökohtadele, kus vastutus, koormus või terviseriskid on tavapärasest suuremad. Näiteks saavad kindlatel tingimustel eripensioni kohtunikud ja kuni 2002. aastani ametis olnud riigikogu liikmed – möödunud aastal ulatus kohtunike keskmine pension üle 4700 euro, parlamendiliikmetel üle 3600 euro.
Sellised summad võivad tunduda väga suured, kuid Peik märgib, et need puudutavad väikest osa elanikkonnast ja nende ametikohtade arv on vähenenud. «Näiteks kaotati alates 2020. aastast eripensionid kaitseväelastele, prokuröridele ning politsei- ja piirivalveametnikele,» ütleb ta.
On ka teisi erisusi, mis pensionit mõjutavad. Näiteks saavad inimesed, kes kasvatavad vähemalt kolme last või puudega last või kes teevad tervistkahjustavad tööd, õiguse minna pensionile enne vanaduspensioniiga. «Kui inimene jääb neil tingimustel varem vanaduspensionile, siis tema pensioni suurus ei vähene,» selgitab Peik.
Piisava pensionistaaži olemasolu korral on võimalik pensionile minna kõigil ka kuni 5 aastat varem, tähendab see aga seda, et mida varem seda võimalust kasutada, seda väiksemaks riigi poolt makstav pension jääb. Mida kauem aga inimene saab pensionieas töötada ning lükkab edasi riikliku pensioni väljamakseid, seda suurema pensioniga saab ta tulevikus arvestada.
Seega teadlikkus, kuidas oma tulevast pensionit mõjutada, on igale Eesti inimesele väga tähtis ning kõige lihtsam on riigi maksusoodustustega II ja III sammas maksimaalselt enda kasuks tööle panna.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/