Raskused töö leidmisel sunnivad tuhandeid vanemaealisi varem pensionile

28.08.2026

Eestis on mitu tuhat inimest, kes on jäänud enne vanaduspensioniiga pensionile, kuna ei leia enam sobivat tööd. Töötukassa andmetel ei ole tööandjad altid pakkuma osalise tööajaga töötamise võimalust.

Alates 2021. aastast on pensionile jäämine paindlik. Selle aja jooksul on paindlik pension määratud ligi 9000 inimesele. Neist 85 protsenti kasutas varem pensionile jäämise võimalust, rääkis sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste valdkonna juht Kadri Tomingas.

"Varasema pensioni valiku võivad tingida inimeste elusündmused. Näiteks kui inimesel on kuni viis aastat vanaduspensionieani, võib-olla natuke vähem, ta kaotab töö ja ei leia pikalt uut kohta. Sel juhul on see paindlik vanaduspension lahendus, sest see võimaldab inimesele ravikindlustuse ja igakuise sissetuleku." kirjeldas Tomingas.

Sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et kõige sagedamini valitakse paindlik pension kolm kuni neli aastat enne pensioniiga, aga see ei pruugi tähendada, et tööotsingud lõppevad.

"Kuni 36 protsenti nendest, kes on valinud paindliku pensioni, jätkavad ikkagi töötamist," ütles Tomingas, Tema sõnul ongi see paindliku pensioni eelis, et kui inimene läheb varem pensionile, aga tema olukord paraneb, ta leiab endale hea töökoha, siis saab selle paindliku pensioni maksmise peatada, käia tööl ning samal ajal tööandja maksab tema eest sotsiaalmaksu.

"Talle koguneb täiendavaid pensioniõigusi ja kui see töö tegemise võimalus ära kaob, võib ta valida pensioni saamise jätkumise," rääkis Tomingas.

Töötukassas arvel olevatest töötutest on enam-vähem iga kümnes vanem kui 60-aastane, umbes pooled neist leiavad töö, ütles töötukassa juhatuse liige Ulla Saar.

"Augusti seisuga on meil arvel peaaegu 40 000 töötut ning kuuekümneseid ja vanemaid on ligikaudu 4000. Tuleb öelda, et pooled või natukene rohkem, kui nad meie juurest ära lähevad, siis selle põhjus on ikkagi positiivne - nad on leidnud uue töö," lausus Saar.

Töötukassa andmed näitavad, et peamine mure, miks vanematel töötajatel uue töökoha leidmine aega võtab, on tervis.

"Kui enam ei saa oma varasemat tööd edasi teha, siis on vaja võtta aega ja panustada ümberõppesse, et leida endale see uus valdkond ja uus väljakutse," ütles Saar. Tema sõnul on ka toredaid juhtumeid olnud: "Näiteks üks inimene võttis meil Photoshopi kursuse, käis ise lisaks ka fotograafiakursustel ja läks arvelt maha seetõttu, et hakkas ettevõtjaks, alustaski 60-aastasena uut tööd fotograafina."

Saar tõdes, et Eestis on vanuselist diskrimineerimist. Töötukassa uuringud näitavad, et tööandjad eelistavad nooremaid töötajaid. Oskuste ja hariduse puudumist tuleb Saare sõnul ette igas vanuses tööotsijatel. Üle 60-aastased töötud leiavad kõige sagedamini tööd teeninduses, näiteks kauplustes.

Üha enam on vanemad tööotsijad valmis ümberõppeks. Tööjõupuudust kurtvatel tööandjatel soovitab Ulla Saar mõelda paindlikuma töökorralduse peale.

"Tööandjatega seoses näeme, et üle kuuekümneste puhul, aga tegelikult ka teistes vanuserühmades on paljudel inimestel hoolduskoormus, näiteks vanemad jäävad vanaks või on väikesed lapsed - siis oleks vaja paindlikku võimalust töötada, aga mitte kõik tööandjad, kes võiksid, ei paku neid paindlikke töövõimalusi ja osalise ajaga töötamist," rääkis Saar.

"Näiteks 60+ inimeste puhul me ju tegelikult tahame, et inimesel oleks võimalik ka pensionile jäädes töötada kas või osalise ajaga. Siin on küll murekoht, et neid osalise ajaga kohti ei ole nii palju, kui on huvilisi," tõdes töötukassa juhatuse liige.

Allikas: https://www.err.ee/