Erkki Keldo: vanemas eas töölt lahkumine ei ole paratamatus

28.08.2026

Kahjuks on tööturul endiselt vanuselist diskrimineerimist ning eelarvamusi, nagu ei sooviks vanemad töötajad uusi oskusi omandada või on nii-öelda paindumatud, kirjutab Erkki Keldo.

 

ERR vahendas, miks tuhanded vanemaealised otsustavad enne vanaduspensioniiga pensionile jääda. Põhjused on tihtipeale tervisemured, lähedaste eest hoolitsemine, aga ka keerukus leida sobilikku, näiteks osalise tööajaga tööd. Kuigi paindlik pensionisüsteem pakub sellistes olukordades vajalikku turvavõrku, peab riigi ja ühiskonna laiem eesmärk olema teine. Peame looma võimalused inimestele teha väärikalt ja oma võimalustele vastavalt tööd.

 

Vanemas eas töölt äratulek ei ole Eestis paratamatus, Eesti vanemaealised on erakordselt aktiivsed. Eurostati andmetel oli Eestis 65-aastaste ja vanemate hõivemäär möödunud aastal 18,2 protsenti (üle 50 000 inimese), mis on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. 55–64-aastastest käib meil tööl lausa 77 protsenti. Lisaks jätkab üle poole pensioniikka jõudnutest töötamist ka pärast esimese pensionimakse laekumist.

Meie inimesed tahavad olla ühiskonna elus tegevad. Tööl käimine tähendab vanemaealise igakuist sissetulekut, aga ka sotsiaalset suhtlust, kuuluvustunnet ning eneseteostust. Aktiivne eluviis aitab kaasa tervena vananemisele ja pikendab kvaliteetselt elatud aastaid.

Tööandjale toob kogenud töötaja aga stabiilsuse, elukogemuse ja pühendumuse, mida ei asenda ükski kiirkoolitus. Kogenud kolleegid on ka head mentorid nooremale põlvkonnale ja ka vastupidi

Ometi näeme, et kaotades töö võib vanemas eas uue koha leidmine võtta aega. Kahjuks on tööturul endiselt vanuselist diskrimineerimist ning eelarvamusi, nagu ei sooviks vanemad töötajad uusi oskusi omandada või on n-ö paindumatud.

Töötukassa kogemused näitavad seevastu, et üha enam vanemaealisi on valmis ümberõppeks. Meil on suurepäraseid näiteid inimestest, kes omandavad 60-aastaselt uusi digioskusi või alustavad hoopis ettevõtlusega. Töötukassa nõukoguga panime paika ka ühe prioriteedina just vanemaealiste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste parandamise.

Suurim kitsaskoht on sobivate töötingimuste puudus. Paljud vanemaealised sooviksid tervisest või perekonnakohustustest tulenevalt töötada osalise tööajaga, mis arvestaks nende tervisega või perekonnakohustustega. Paraku selliseid töökohti ei pakuta piisavalt.

Muidugi ei vaata riik neid probleeme pealt. Näiteks laiendasime selle aasta juulist palgatoetust ka üle 55-aastastele pikaajalistele töötutele. See vähendab tööandja finantsriski ja julgustab värbama kogenud inimesi. Lisaks oleme loonud paindliku tööaja kokkuleppe, mis on täiendav võimalus neile, kes mingil põhjusel ei soovi täis- või osakoormuse töötada. Samuti on vanemaealistele avatud kõik töötukassa teenused alates karjäärinõustamisest kuni tasuta täienduskoolitusteni.

Ühtlasi on meil paindlik pensionisüsteem, mis annab võimaluse pensioni saamist peatada või edasi lükata. Seda kõike, et julgustada inimesi töötamist jätkama, kuna see kasvatab tulevikus täiendavalt pensioniõigusi.

Selleks, et kogenud töötajate potentsiaal ei läheks kaduma, vajame mõtteviisi muutust ka tööandjate seas. Paljudes sektorites räägitakse oskustega inimeste puudusest, kuid kindlasti on vanemaealistel neid kogemusi ja oskuseid et neid töökohti täita, rääkimata nende kohusetundlikkusest. Tööandjad ei tohi lihtsalt eelarvamuste tõttu seda võimalust kasutamata jätta.

Kutsun ettevõtjaid ja organisatsioonijuhte üles vaatama üle oma töökorraldust. Pakkuge paindlikumat tööaega, osalist koormust ja kaugtöö võimalusi. See ei ole heategevus, vaid investeering lojaalsesse ja kogenud tööjõudu, arvestades, et Eestis on töökäsi puudu.

Muidugi ei ole eesmärk kedagi vägisi tööl hoida, vaid tahame, et vanus ei oleks takistuseks neile, kes soovivad olla aktiivsed ja ühiskonda panustada. Tark riik ja edukas ettevõte väärtustavad oma kogenud inimesi.

Allikas: https://www.err.ee/