Töövaidluste lahendamine nõuab empaatiat: “Me kõik tahame siit sõbralikult välja minna”

Töövaidluskomisjoni (TVK) juhataja peamine eesmärk on lahendada töösuhtest tulenevaid probleeme. „Peamiseks probleemiks on see, kui inimesed ei suuda omavahel suhelda,“ leiab Heli Laidro, kes on töövaidluskomisjoni juhatajana töötanud seitse aastat. „Kuigi seadus ütleb, et õigust mõistab ainult kohus, siis tegelikult ka meie teeme lahendeid nii, et me ei riivaks kellegi põhiseaduslikku arusaama.“

Nende konfliktide sisu, millega töövaidluskomisjoni pöördutakse, on seinast seina, kuid peamine märksõna nende lahendamisel on suhtlemine. Just suhtlemist ja üksteise ära kuulamist istungil tehaksegi. „Ma olen võtnud nii, et kui oleme saalis, siis oleme kõik ühel tasandil ja proovime seda probleemi ära lahendada. Selleks, et see vestlus ja arutelu kulgeks normaalselt, peab keegi seda reguleerima,“ kirjeldab Heli.

Milline on töövaidluskomisjoni juhataja tööpäev?

Töövaidluste lahendamine eeldab eeltööd, ettevalmistust, nõuete läbi lugemist ja vajadusel info kogumist. Seda ei tee juhataja üksinda – tal on abiks ka dokumendihalduse spetsialist, kes tegeleb dokumentatsiooniga. Heli peab tuge väga väärtuslikuks: „Mina pean seda meeskonnaks. Mul on väga vedanud enda dokumendihalduse spetsialistiga. Ta on mulle nii suur tugi, et ma ei kujutaks ette tööd ilma temata. Mulle väga meeldib, et ta juhib tähelepanu, kui mul peaks jääma midagi kahe silma vahele. Tal on kotkasilm ja ma tunnen, et ta on turvavõrgustik.“

Heli vaatab üle avaldused ja kui leiab avaldustes puuduseid, siis annab sellest avalduse tegijale teada. „Ma vormistan puuduste kõrvaldamise, aga tihtipeale ka helistan inimestele ja selgitan üle.“ Kui avaldus võetakse menetlusse, siis lepitakse kokku istungi aeg.

Sellega Heli töö veel ei lõppe, sest istungiks tuleb ka valmistuda. „Vaatad nõudeid, riigikohtu lahendeid, enda või kohtu praktikat. Istungil alati ütlen, et tuleb hetk, kus hakkame kompromissist rääkima ja selleks peab olema avatud. See tähendab, et ma pean ise ka olema valmis ja pakkuma kompromissi võimalusi. Tihtipeale peab ka ridade vahelt lugema.“

Kätte jõuab istungipäev – kuidas see välja näeb?

Nüüd, kus avaldused ja vastuargumendid on läbi töötatud ning istungi aeg kätte jõudnud, siis jõuavad mõlemad pooled oma emotsioonidega laua taha. „Kõigepealt avame istungi. Kontrollime, kes on kohal. Selgitan, mis nõuet me vaatame. Tutvustan komisjoni. Küsime, kas on taandusi või vastuväiteid ning kui pooled tahavad, siis loen ette õigused ja kohustused.“

Seejärel selgitab TVK juhataja, mis on ees ootamas ja kuidas arutelu käib, sest see aitab vältida vahele segamist ja segadust. „Pooled räägivad ära, siis küsime meie küsimusi, siis nemad omavahel. Seejärel jõuame magusa osa ehk kompromissi juurde. Kui õnnestub, siis on väga hästi, kui ei õnnestu, siis peale suruda seda ei saa.“

Kompromiss tähendab, et töötaja ja tööandja jõuavad omavahel kokkuleppele, ilma, et komisjon peaks tegema otsust ühe või teise kasuks. Kompromissi ei saa enam edasi kaevata ning see jõustub allkirjastamise hetkel. 2024. aastal lõppes kompromissiga 600 töövaidlust ja seda 3,8 miljoni euro ulatuses.

„Mul on tihtipeale tunne, et me oleme ka tasuta psühholoogid. Nad tahavad rääkida ära ja tunda, et neid on kuulatud. Selleks, et kompromissi saavutada, siis tihtipeale peegeldan, mida mina aru sain. Selle abil saadakse aru, mis võimalused on. Ma kasutan ka palju eesti vanasõnu, kui tunnen, et saalis on pingeid ja tahaks neid maandada. Minu meelest väike nali aitab ja see on minu taktika. Ma ei taha luua sellist õhkkonda, et ma käsin, poon ja lasen. Me lahendame probleemi ja me kõik tahame sõbralikult siit saalist välja minna.“

Milline peaks olema TVK juhataja?

Heli sõnul on olulised märksõnad, mis ühel töövaidluskomisjoni juhatajal olla võiks, empaatiavõime, hea vaist ja kiire taip. „Ma valmistun küll ette, aga ma ei tea, mis saama hakkab ja pean suutma kiiresti ümber orienteeruda,“ toob ta välja, et need omadused tulevad tal oma töös kasuks. Küll aga ei õnnestu tal alati eraelus konflikte vältida, samas püüab ta töökonfliktide lahendamise oskusi koju kaasa võtta.

„Õigusteadmisi on muidugi ka vaja. Ma olen juurde võtnud psühholoogia kursuseid ja kevadel lõpetasin personalijuhtimise eriala, mis andis arusaama, milline on tööandja vaade,“ ütleb ta, et uued teadmised annavad oskusi erinevaid detaile tähele panna.

Allikas: https://www.tooelu.ee/