Haigusest tagasi tööellu kiiremini: pika haiguslehe ajal töötamine muutub paindlikumaks

Vabatahtlikkusele ja kokkulepetele tuginev haiguslehel töötamine on loodud selleks, et ennetada pikal haiguslehel olemise lõksu. Mida pikemat aega haige ollakse ja töölt eemale jäädakse, seda tõenäolisemalt tööturult välja kukutakse. Sealjuures kujuneb paljudel inimestel välja püsiv töövõimetus.  

Tartu Ropka Perearstikeskuse perearst  Tiina Küla tõi välja, et on käsitlenud mitmeid pikaajalise haiguslehe ajal töötamise juhtumeid. Dr Küla tõdes, et näeb pikal haiguslehel töötamises potentsiaali ja märkis: „Meie keskuse patsientide hulgas on olnud nii luu- ja lihaskonna, närvisüsteemi vaevustega kui ka onkoloogilise diagnoosiga inimesi, kellel on järk-järguline tööle naasmine tervenemist selgelt toetanud. Patsiendid tunnevad end väärtuslikumana ja säilitavad toimekamat päevarutiini. Tööandjad on olnud vastutulelikud, kohandanud töögraafikut ja pakkunud paindlikke lahendusi," selgitas perearst Tiina Küla.

Pikal haiguslehel töötamine on suunatud inimestele, kes teevad tööd töölepinguga. Süsteem ei rakendu käsundus- ja töövõtulepinguga töötajaile, FIE-dele, ettevõtluskonto omanikele ja ettevõtete juhatuse liikmetele.

Näiteks Rannarootsi Lihatööstus on kasutanud töövõimetuslehe ajal töötamise võimalust kahel korral ning see on end igati õigustanud. Mõlemal juhul oli tegemist töötajatega, kes olid pikemalt töölt eemal trauma tõttu. 

„Esimesel juhul võimaldasime tööle naasta kontoritöötajal, kelle liikumisvõime oli ajutiselt väga  piiratud. Kuigi tavapärane kontoris viibimine ei olnud võimalik, sai ta kodus arvuti taga töötada. Leppisime kokku lühema tööaja ja osalised tööülesanded, mis aitas tal järk-järgult tööellu naasta. Samal ajal oli see ettevõttele suureks abiks, kuna ei olnud vaja otsida ajutist asendajat ega kõiki tööülesandeid ümber korraldada,“ selgitas Rannarootsi Lihatööstuse personalijuht Kati Kriis. 

Personalijuht lisas: „Teisel juhul pakkusime sama võimalust tootmistöötajale, kes oli vigastusega pikalt eemal olnud. Ta soovis proovida, kuidas tööle naasmine õnnestub, ning alustas lühema tööajaga. See andis talle võimaluse rahulikult taastuda ja töökoormusega kohaneda. Mõne aja pärast oli töötaja valmis naasma täistööajale. Ka siin tõi paindlik lähenemine kasu nii ettevõttele kui ka töötajale.“ 

Tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuhi Lea Kalda sõnul säilitab inimene, kes jaksab ja tohib pikal haiguslehel töötada, oma sissetuleku sellega, et nii tööandja kui ka Tervisekassa maksavad selle ühiselt. Põhimõte on, et tööandjal tuleb tasuda vähemalt 50% inimese haigestumise eelsest keskmisest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab Tervisekassa.  

Tervise tõttu töötamisel abi vajaval inimesel võib olla võimalik saada Eesti Töötukassalt tuge. Sobiv teenus ja selle pakkumise võimalus selgub inimese vajaduste hindamisel. Teenuste kasutamiseks tuleb esmalt pöörduda lähimasse Töötukassa büroosse või leppida kokku kohtumine nõustaja või tööandjate konsultandiga. 

2024. aasta keskpaigast alates on kasutanud haiguslehe ajal tööle naasmise võimalust ligi 300 inimest. Osalise koormusega või kergemates ülesannetes töötati keskmiselt 59 päeva, enne kui haigusleht lõppes ning oma tavapäraste tööülesannete juurde naasti. 

Pikka haiguslehte ja tööd ühildati peamiselt lihasluukonna haiguste, psüühikahäirete, stressiga seotud seisundite, vigastuste, vereringehaiguste ning vähktõve kasvajate korral. 

Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise ja töövõimetuse ennetamise süsteemi loomist ning ellu viimist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest. 

Allikas: https://www.tooelu.ee/