-
Riik asub 800 000 euro eest meelitama tööturule Ida-Virumaal elavaid 40–64-aastaseid naisi.
-
Kesk- ja vanemaealiseid naisi asutakse tööle suunama individuaalse nõustamise vahendusel.
-
Programmi kavatsetakse kaasata vähemalt 630 inimest.
Ida-Virumaa vajab kümne aastaga üle 13 000 uue töötaja
16.03.2026
Teadlased koostasid Eesti esimese regionaalse tööjõuprognoosi, kust selgub, et järgmise kümne aasta jooksul vajab Ida-Virumaa üle 13 000 uue töötaja.
Ida-Virumaa on Eesti üks tähtsamaid tööstuspiirkondi, mille majandus on ajalooliselt tugevalt seotud olnud põlevkivitööstuse ja energeetikaga. Seetõttu on piirkond riiklikul tasandil määratletud strateegiliselt olulisena ja selle arengut suunatakse sihipäraste tegevuskavadega. Viimastel aastatel on see eeskätt seotud õiglase ülemineku kavaga, mille eesmärk on viia fossiilsest toormest sõltuv majandus üle keskkonnasäästlikumale ja innovaatilisemale mudelile.
KELDO PLAAN ⟩ 800 000 eurot Ida-Virumaa võõrkeelsete naiste tööturule kaasamiseks
16.03.2026
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (reformierakond) saatis möödunud neljapäeval kooskõlastusringile eelnõu, millega riik plaanib pea 800 000 euro eest meelitada tööturule Ida-Virumaal elavaid 40–64-aastaseid naisi, kelle emakeel ei ole eesti keel.
Kaia Vask: Euroopa konkurentsivõimet ei saa ehitada töötajate õigusi lammutades
13.03.2026
Nädala pärast kogunevad Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid, et otsustada, millise majandusliku strateegiaga edasi minna ajal, mil geopoliitilised pinged, kaubanduskonfliktid ja tehnoloogiline konkurents survestavad Euroopa majandust üha tugevamalt. Eesti seisukohad kujundati täna Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil.
OTSE ⟩ Vaata Pensionikonverentsi, kus jagatakse nippe, kuidas teha tarku rahaotsuseid!
12.03.2026
-
Tänavune Pensionipäev keskendub pettuste vältimisele ja pensionimüütide murdmisele
-
Eksperdid, investorid ja muusikud jagavad praktilisi rahatarkuse nippe ja kogemusi
-
Üritust saab jälgida veebiülekandena või kohapeal Tallinnas Teras Beachil
ÜKS KÜSIMUS ⟩ Kas uued rongid ja Rail Baltic on väärt põlevkivitööstuse hävitamist?
12.03.2026
Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov küsis sel nädalal taristuminister Kuldar Leisilt, et kui aastast 2013 on CO2 emissioonikaubanduse süsteemi abil liikuvusse suunatud 750 miljonit eurot, sealhulgas uued rongid, raudtee arendamine ja Rail Balticu ehitamine, siis kas see on väärt oma energeetika hävitamist ja kõrgeid elektrihindu.
HEA TEADA | Tööandjapoolse haigushüvitise arvutamine: praktilised näited töösuhte erineva pikkuse kohta
12.03.2026
Töötaja haigestumise korral lasub tööandjal kohustus maksta töötajale selle aja eest hüvitist, kirjutab RMP.
Tööandja kohustuse maht on 2026. aastal 5 kalendripäeva (4.–8. haigestumise päev) ja 70% kalendripäeva keskmisest tasust. Alates haigestumise või vigastuse 9. päevast võtab hüvitise maksmise kohustuse üle tervisekassa.
Tarbijauuring toob välja, et rahaasjades on Eesti pensionärid neist noorematega võrreldes muretumad
12.03.2026
Ligi kolmandik Eesti inimestest on raha pärast sageli mures. SEB tarbijauuring näitab, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele elavad pensionärid rahaga muretumat elu.
Eestis tunneb raha pärast mitu korda kuus stressi 61% eestlastest, kellest 31% on pea iga nädal või iga päev pinges. Samas leedulastest on majandusliku olukorra pärast igapäevaselt ärevuses vaid 21% ja lätlastest 24%, selgub SEB uuringust.
Keskmine pension tõuseb aprillist 5,3 protsenti 860 eurole
12.03.2026
Valitsus kinnitas selle aasta aprillist pensionide indekseerimise, millega keskmine vanaduspension tõuseb 5,3 protsenti ehk 43 euro võrra 860 eurole kuus.
Riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Statistikaameti andmetel tõusid 2025. aastal hinnad 4,8 protsenti ja keskmine vanaduspension suureneb üle viie protsendi ehk veidi kiiremini kui hinnatõus.