Täna kirjutame sellest, kuidas eelmisel nädalal tõstatas Ida-Virumaalt valitud riigikogu liige Aleksei Jevgrafov parlamendis minister Erkki Keldo ees küsimuse, mida teeb riik selleks, et hästi tasustatavatel ametikohtadel Ida-Virumaal tegutsevates tööstusettevõtetes saaksid tööd kohalikud elanikud. Sest väidetavalt ei ole kohapeal tippspetsialiste võtta.
Jaak Aaviksoo: Eesti haridusrattal on kett maas
17.02.2026
Nii nagu jalgratturgi püüab esmalt kaduvat veojõudu käiguvahetuse ja kiirema väntamisega kompenseerida, on ka meie hariduselus asutud muret hariduse pärast sisemiste reformidega ravima, aga üha enam haridusinimesi soovib hoopis rattalt maha ronida, olukorras selgusele jõuda ja keti ära parandada, kirjutab Jaak Aaviksoo.
Pensionilejääjate asendamiseks on Ida-Virumaal vaja üle 13 000 töötaja
18.02.2026
Kuigi hõivatute koguarv võib Ida-Virumaal järgmise kümne aasta jooksul väheneda ligikaudu 3%, on piirkonnas endiselt suur vajadus tööjõu järele, et asendada pensionile siirdujaid. Nii selgub esimest korda Kutsekoja, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud Ida-Virumaa piirkondlikust tööjõuprognoosist.
Ida-Virumaa tööturu väljakutse 2035: suur asendusvajadus ja struktuurne muutus
JUHKIRI ⟩ Kui töötaja ei oska elementaarseid asju
17.02.2026
Me oleme pikka aega arvanud, et samal ajal kui Ida-Virumaal on riigi suuremaid töötuse määrasid, valitseb siin mõningates valdkondades ka spetsialistide puudus.
Ametiühingud allkirjastasid 2026. aasta miinimumpalga kokkuleppe
17.02.2026
Eesti Ametiühingute Keskliit ja tööandjate esindajad leppisid riikliku lepitaja ettepanekul 16. veebruaril 2026 kokku uues miinimumpalgas. Alates 1. aprillist 2026 on üleriigiline töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot kuus ja 5,67 eurot tunnis. Miinimumpalk on kõige väiksem palk, mida tööandja tohib Eestis töötajale maksta.
Keldo võrdse palga päeval: mitmekesised ettevõtted on edukamad ja kasumlikumad
17.02.2026
Täna on Eestis võrdse palga päev. See märgib hetke, mil Eesti naised on keskmiselt teeninud välja sama palga, mille mehed teenisid eelmise aasta lõpuks. Naistel tuleb tänavu, nagu ka eelneval aastal, töötada meestega võrdse palga teenimiseks üle kuu aja rohkem.
Sooline palgalõhe on Eestis 13,2 protsenti, mis tähendab, et naistel tuleb meestega võrdse palga teenimiseks töötada 33 tööpäeva rohkem. Kuigi 2024. aastal suurenes palgalõhe näitaja aasta varasemaga võrreldes 0,1 protsendipunkti, on pikemas perspektiivis sooline palgalõhe Eestis oluliselt vähenenud.
Ahti Asmann: millised on Eesti riigi majanduspoliitilised huvid?
13.02.2026
Aeg on lõpetada peitusemäng ja teha aus ja põhjalik riskianalüüs süsinikumaksule. Mis saab riigieelarvest siis, kui poliitiline eesmärk täitub ja heidet ning seega ka kvooditulu enam ei ole? Milline hind on Eesti energiasõltumatusest loobumisel? Küsimusi on palju, vastuseid vähe, kirjutab Ahti Asmann.
Antwerpenis toimunud suurkogunemisel tõusis Euroopa Liidu tööstusjuhtide ja poliitikakujundajate arutelude tulipunkti heitmekaubandussüsteemi (HKS) mõju ja selle roll Euroopa majanduse tulevikus.
"AK. Nädal": kuidas käib tarbijahinnaindeksi arvutamine?
15.02.2026
Isegi kui ostlejale tundub, et hinnad aina tõusevad, annab tegeliku pildi statistikaameti koostatav tarbijahinnaindeks. "AK. Nädal" uuris, kuidas indeksit kokku pannakse ning miks saab neid numbreid usaldada.