05.08.2026

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta juunis püsivhindades 4,6 protsenti vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Töötlevas tööstuses vähenes tootmine viiendat kuud järjest.

05.08.2026

Augustist pidid lasteaedade abiõpetajad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel, mis on viinud nii Tallinnas kui ka Narvas sadade töötajate koondamise või lahkumiseni. Vabanenud töökohtadele tulevad sageli inimesed, kellel on küll nõutav keeleoskus, kuid puudub kvalifikatsioon.

06.08.2026

𝐏ää𝐬𝐭𝐣𝐚𝐭𝐞𝐥𝐞, 𝐩𝐨𝐥𝐢𝐭𝐬𝐞𝐢𝐧𝐢𝐤𝐞𝐥𝐞 𝐣𝐚 𝐩ää𝐬𝐭𝐞𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐥𝐝𝐚𝐣𝐚𝐭𝐞𝐥𝐞 𝟏,𝟐-𝐤𝐨𝐫𝐝𝐧𝐞 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐞𝐬𝐤𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐩𝐚𝐥𝐤!

Päästjate tehnika on tipptase, kuid palgad lausa häbiväärselt madalad. Tipptehnikast ei piisa, kui pole piisavalt päästjaid, kes sellega appi ruttaksid. 𝐊𝐨𝐥𝐦𝐚𝐧𝐝𝐢𝐤 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐨𝐦𝐚𝐧𝐝𝐨𝐝𝐞𝐬𝐭 𝐨𝐧 𝐭ä𝐧𝐚 𝐚𝐥𝐚𝐦𝐞𝐡𝐢𝐭𝐚𝐭𝐮𝐝, mis seab ohtu nii abivajajad kui päästjad endid.

05.08.2026

Kuigi Eesti oli üks väheseid riike, kus miinimumpalk sel poolaastal kasvas, on Eesti alampalga teenija ostujõud Euroopa Liidu riikide seas kõige kehvemas seisus, vahendab Euronews.

01.08.2026

Juulis hakkasid hinnad Euroopas taas kiiremini tõusma (2,9%). Eestil läks aga kõige paremini ning aastane hinnakasv oli kogu euroala madalaim. Kuuga hinnad küll pisut kerkisid, vahendab Euronews.

31.07.2026

Muudatus puudutab pikalt tööelust eemal olnud inimesi.

Alates 1. juulist maksab töötukassa palgatoetust ka vähemalt 55aastaste inimeste eest, kes on pikalt tööelust eemal olnud. Suur muudatus puudutab seda, et toetuse määramise puhul hakatakse arvestama inimese tegelikku töötuse, mitte üksnes registreeritud töötuse kestust.

24.07.2026

Euroopa heitmekaubanduse süsteem ei täida enam oma algset eesmärki, kliimapoliitilise instrumendina on selle globaalne mõju olematu. Maailmas süsinikuheide kasvab, Euroopa initsiatiiviga pole keegi kaasa tulnud. Meie kohustus on seista lahenduste eest, mis vähendavad keskkonnamõju, kuid ei ekspordi samal ajal Euroopa töökohti, investeeringuid ja maksutulu mujale, kirjutab Ahti Asmann.

24.07.2026

Tööturg tahab üha küpsemaid inimesi ja haridus valmistab ette üha lapsemeelsemaid. Mis on lahendused? Aus vastus on, et ega me veel ei tea, kirjutab Raul Eamets.

Tehisintellekti (TI) mõjule igapäevaelule ja meie mõtlemisvõimele ning laste vaimsele arengule on juba paar aastat suurt tähelepanu pööratud. Murelikuks teevad meie aju-uurijate väited, et tehisaru laialdane kasutamine juba põhikoolis või veelgi varem pärsib aju arengut. Seosed ajus, mis tavaliselt tekivad õppimise käigus, jäävad puudulikuks kui me juba väga varakult hakkame kõiki asju küsima TI käest. Päris hirmutav on mõelda, et 20 aasta pärast istuvad riigikogus rahvaesindajad, kes mõtlevad nagu viienda või kuuenda klassi teismelised. Olen uuest ja kasvavast digilõhest ka ise varem kirjutanud.