Tööpsühholoog: kontoris käimise kohustus tuleks töötajale ära põhjendada
Töö- ja organisatsioonipsühholoog Triin Hellamaa rääkis "Vikerhommikus", et kui organisatsioonid otsustavad nõuda töötajatelt kontoris käimist, tuleks otsuse kasutegurid lahkhelide vältimiseks töötajale ka selgelt ära põhjendada.
Tööpsühholoog Hellamaa peab ennast hübriidtöö usku inimeseks. "Ma leian, et oma hea külg on kontoril, kus on olemas sotsiaalne osa, saab inimestega suhelda, kontakte luua ja kiirelt probleeme lahendada, aga n-ö rahuliku töö osa teen mina ise kodukontoris," selgitas ta.
Hellamaa selgitas, et kontoris ja kodus tehtud töö produktiivsust käsitlevad uuringud jõuavad erinevate järeldusteni. "Nii-öelda õigeid vastuseid leiab igast äärmusest. On uuringuid, mis ütlevad, et produktiivsus on laes ainult siis, kui inimesed on kontoris. Aga üks hiljutine uuring, mida ma lugesin, väitis, et kui on 25 kuni 40 protsenti n-ö kontakttunde, siis see on efektiivsuse tipp," sõnas ta.
"Selles Ameerikas tehtud uuringus on rõhutatud, et kontakttunnid peaksid olema oma meeskonna või osakonnaga koos, et näha üksteist. Mitte et sa lähed istud nädalas 10 kuni 15 tundi üksinda kontori nurgas ja lähed koju ära. See peab ikkagi olema n-ö kvaliteetne aeg, kus te olete samas inforuumis ja lähestikku," selgitas Hellamaa.
"See on jällegi iga ülemuse, iga organisatsiooni enda otsustada, keda nad kuulavad, mida nad loevad ja mis on nende eesmärgid, mida nad saavutada soovivad. See on ka oluline," lisas ta.
Hellamaa on täheldanud, et kui tööandjad kehtestavad uuesti kontoris käimise reegleid, siis tihtipeale ei põhjendata töötajale, miks see oluline on. "Või siis väljendatakse midagi sellist, et "ma tahan näha, et sa teeksid tööd". Töötaja jaoks kõlab see jällegi nii, et tema tööandja ei usalda teda, kuigi ma tean, mida ma teen. Sealt hakkavad tekkima lahkhelid," tõdes Hellamaa.
"Kontoris käimise või kodukontori teemal peaks meeskond või osakond omavahel suhtlema. Rääkima üksteise ootusest, põhjustest, miks inimene ei taha kontoris käia, põhjustest, miks organisatsioon või ülemus soovib, et inimene kontoris käiks. Seda on palju välja toodud, et vajadusel või soovi korral tuleks terve osakond samal ajal kontorisse. Või siis käiakse natukene aega vahetustega, et saaks ülemusega otse suhelda," sõnas Hellamaa ja lisas, et veebikoosolekud ei tekita ühtekuuluvustunnet.
"Need venivad pikaks, on igavad. Seal ei ole seda veemasina vestlust, kus inimesed räägivad niisama, kuidas neil läks ja mida naljakat juhtus tööle tulles või üleeile. Neid vestluseid, mis inimesi liidavad."
Hellamaa sõnul ongi oluline ka töötajat kuulata ja selgitusi jagada. "Kui talle lihtsalt öelda, et tule nüüd kontorisse, ta tuleb, sellel ei ole mingit mõtet, võib-olla ütleb ülemus talle lihtsalt "tere" ja siis töötaja lihtsalt istub seal. Töötaja ka ei näe, kus see kasutegur on," tõdes Hellamaa.
Ühelt poolt Hellamaa sõnul kodukontoris mugavam, saab vahepeal pesu pesta ja ei pea 40 minutit autoga sõitma, aga teisalt ei meeldi paljudele inimestele ka avatud kontorid, mis võivad olla liiga lärmakad.
"Vähemalt selle põhjal, mida mina kuulnud olen, see ei ole muidugi täiuslik valim, on väga väheseid, kes ütlevad, et neile väga meeldib avatud kontoris. Muidugi inimesed on erinevad, on ekstraverdid ja introverdid. Neid, kes tahavad uks kinni oma kabinetis istuda ja neid, kes läheksid hulluks, kui neile oma kabinet antaks," rääkis Hellamaa, kes kuulis inimestelt juba enne koroonapandeemiat, et avatud kontoris kipuvad nad kiiremini väsima, tähelepanu hajub kiiremini ja kõike on väga palju.
"Covidi ajal, kus inimestele andi võimalus mitte suures kontoris olla ja nad said kodus olla, tundsid seda vahet ja on nüüd kodusolemisega ära harjunud," lisas ta.
Hellamaa töö seisneb tulekahjude kustutamises. Enne kontorite loomist või töökorralduslike otsuste tegemist tema poole ei pöörduta.
"Ehk siis, kui kõik on juba läinud nii valesti, et keegi ei saa enam aru, kuidas sellest olukorrast välja saada, siis tavaliselt, nagu ka eraelus, pöörduvad inimesed spetsialisti poole ja küsivad, mida nad nüüd teha saavad."
"Organisatsioonil on alati võimalus juba töövestlusel küsida, kus inimene töötada tahab. Kui nad eelistavad inimesi, kellele meeldib töötada avatud kontoris, siis nad saavad juba ka värbamisel sellega arvestada. Raskem on nendega, kes on olnud organisatsioonis juba kauem, mitu muutustetsüklit juba läbi käinud ja on lihtsalt avatud kontori fakti ette pandud," nentis Hellamaa.
"Tööotsijal tasub olla konkreetne. Mida ta ootab ja miks ta seda ootab. Kui inimene tahab suures hirmus jumala eest tööd leida ja kõigega nõus on, siis ta peab ise ka selle eest vastutama."
Allikas: https://eeter.err.ee/