Kuigi suures plaanis pole Euroopa kliimaeesmärke vähendanud, võetakse vähemaks vahe-eesmärke. Kas vähendamist tehakse piisavalt või on selle tegemine silmakirjalik - seal pole Eestist valitud Euroopa parlamendi saadikutel üksmeelt.

Valitsus plaanib taas edasi liikuda kliimakindla majanduse seadusega, mis defineeriks üldiselt Eesti kliimaeesmärgid. Ettevõtjate hinnangul seadus mingit selgust ei anna ja sellisel kujul ei tohiks seda vastu võtta.

Kui aastaid oli Eesti tervishoiusüsteemi murekohaks siin välja koolitatud arstide Soome tööle suundumine, siis praeguseks on tervishoiutöötajate väljaränne tänu kiiresti kasvanud palkadele märgatavalt langenud, ütles arenguseire keskuse ekspert Kaupo Koppel.

Ei saa väita, et maksuküüru kaotamine teeniks rikaste huve, vastupidi. Maksuküüru kaotamine on suunatud keskmisele tööinimesele, mitte jõukamale kihile, kirjutab Mario Kadastik.

Kui keskkonnakaitsjate hinnangul on valitsus kliimaseadusega teinud järsu tagasikäigu, siis tööstus leiab, et seadus on ebamäärane. Küsimusi tekitab põlevkivi tulevik – varasema eelnõu selged piirangud on uuest versioonist kadunud. Minister Andres Sutt ütleb, et tegu on pragmaatilise ja realistliku kompromissiga.

Nii Eestis kui ka Leedus oli möödunud aastal keskmine aastapalk kõrgem kui Lätis, näitavad Eurostati andmed.

Erakonda Eesti 200 kuuluv riigikogu liige Tarmo Tamm, kes parteis kliimakindla majanduse seadust koordineerib, ütles, et aastast 2035 põlevkivist elektri tootmise lõpetamine, nagu näeb ette kliimakindla majanduse seaduse energeetika teekaart, ei ole mõistlik. Tamme hinnangul võiks seda edasi teha, kui õnnestub seda emissioonivabalt toota.