Tööinspektsioon - Mida teha pärast rasket tööõnnetust, et inimesed ei jääks oma emotsioonidega üksi?

foto 28.05.2026

Kui töökohal juhtub raske või surmaga lõppenud tööõnnetus, ei mõjuta see ainult töökorraldust. See mõjutab inimesi.

Selline õnnetus võib raputada kogu kollektiivi turvatunnet, usaldust ja vaimset heaolu. Töötajad võivad kogeda šokki, ärevust, süütunnet, keskendumisraskusi, unehäireid või hirmu töö jätkamise ees. Eriti haavatavad võivad olla need, kes nägid õnnetust pealt, puutusid kannatanuga vahetult kokku või tundsid teda lähedalt.

Prindi

Töökius ja psühhosotsiaalsed ohutegurid: nähtamatu, kuid laastav

foto 25.05.2026

Psühhosotsiaalseid ohutegureid esineb igas valdkonnas. Tööinspektsioon puutub kokku nii töökiusu, diskrimineerimise rahvuse, soo või puude tõttu kui ka ebavõrdse kohtlemisega. Enamasti jõuavad sellised juhtumid Tööinspektsioonini vihjete kaudu.

Prindi

Kes on vaimse tervise konsultant?

foto 19.05.2026

Kui mõistliku aja möödudes probleemid ei lahene, siis on võimalik kaasata kolmas osapool organisatsiooni väliselt. Üheks võimaluseks on Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant.

Prindi

Täna laekus Tööinspektsioonile info surmaga lõppenud tööõnnetusest.

foto 19.05.2026

Täna laekus Tööinspektsioonile info surmaga lõppenud tööõnnetusest. Õnnetus juhtus 8. mail ehitusobjektil, kus 63-aastane mees kukkus redelilt alla kolme meetri kõrguselt.

Kiirabi viis töötaja haiglasse, kus ta järgmisel päeval suri.

Tööinspektsioon avaldab hukkunu lähedastele kaastunnet.

https://www.facebook.com/Tooinspektsioon

Prindi

Majandussurve ja ohutuskultuur: kui kokkuhoid muutub riskiks

foto 05.05.2026

Majanduslikult keerulised ajad mõjutavad paratamatult ka töökeskkonda ja see on tinginud paljude tööandjate puhul riskantsema käitumise, nii tööohutuse kui ka töösuhete vaates. Sellist käitumist ajendab sageli ettevõtja ellujäämisinstinkt – vajadus olemasolevaid ressursse optimeerida ehk vähendada kulusid ja suurendada tulu.

Optimeerimise probleem seisneb aga selles, et piiri on keeruline tunnetada. Sageli liigutakse n-ö katse-eksituse meetodil seni, kuni tekib esimene „mõra“ – tööõnnetus, seadme rike, töötajate lahkumine ülekoormuse tõttu või tervisekahjustus. Just sellistes olukordades selgub, et ohutuse arvelt tehtud kokkuhoid ei ole olnud sääst, vaid edasilükatud kulu.

Prindi

Tööinspektsioon - Kas sinu käsi käib hästi?

foto 05.05.2026

2025. aastal said tööõnnetustes viga eelkõige käed ja sõrmed – ligi 27% juhtunud tööõnnetustest olid seotud just selle kehaosaga.

Mida põnevat veel tööelus märkasime? Loe meie värsket aastaraamatut ja saa teada!

Allikas: https://www.facebook.com/Tooinspektsioon

Prindi

7 hukkunut ja üle 3000 vigastatu! Millal hakkab tööõnnetuste arv Eestis vähenema?

28.04.2026

Möödunud aastal sai tööõnnetustes viga üle 3000 inimese ja seitse töötajat hukkus. Ikka ja jälle vilistatakse ohutusreeglitele raha ja mugavuse pärast. Eesmärk on null, aga kuidas seda saavutada?

Allikas: https://reporter.kanal2.ee/

Prindi

Tööinspektsioon - Igal kokkuhoiul on hind

foto 29.04.2026

Majanduslikult keerulisel ajal võib tekkida kiusatus kokku hoida just ohutuse arvelt, kuid praktika näitab, et see ei ole tegelikult kokkuhoiu koht: õnnetused ja tööseisakud on alati kallimad kui ennetus - igal kokkuhoiul on oma hind.

Tervisekassa andmetel võttis 2025. aastal tööõnnetuste tagajärjel haiguslehe 3254 inimest, kellest ligi 62% olid mehed. Nende juhtumite puhul maksis Tervisekassa hüvitisi 7 224 100 euro ulatuses.