| KEEMIKUTE AMETIÜHING |    |
20.02.2026
Kui ettevõttes töötab vähemalt üks töölepinguga töötaja, kes ei ole juhatuse liige, siis peab olema määratud töökeskkonnaspetsialist.
Tööandjal on 3 valikut:
määrata töökeskkonnaspetsialist oma töötajate hulgast
kasutada pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat
juhatuse liige täidab ise töökeskkonnaspetsialisti kohustusi
16.02.2026
“Konsultant oli väga professionaalne, nõuanded olid selged, arusaadavad, põhjendatud. Oskame ka ise nüüd oma töökeskkonna erinevaid tahke paremini hinnata ja märkame selle olulisust. Oleme väga tänulikud sellise võimaluse eest!”
16.02.2026
Töötaja küsib: Meie uues kontoris on üks osa suurest tööruumist natuke kõrgemal tasapinnal. Tasapindade vahel on üks aste, kogu põrand, ka see aste, on kaetud sama põrandakattega. Kuigi ruum on hästi valgustatud, komistavad inimesed ikkagi. Mida peaks tööandja sellises olukorras tegema?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
11.02.2026
See tööõnnetus juhtus eramu ehitusel, ligikaudu 7 meetri kõrgusel. Tööd tehti vahelae serval.
Kõik eeldused ohutuks tööks olid olemas: kukkumiskaitse autoblokid, turvarakmed, kiiver, isikukaitsevahendite varasem korrektne kasutamine.
Ja ometi - üks kinnitamata karabiin muutis kõik.
09.02.2026
Töötaja küsib: Meil algab kontoriosa ruumide põrandate pesemine tund enne tööpäeva lõppu. Pesemise ajal kontoris liikudes olen mitmel korral libisenud ja korra ka kukkunud. Kas põrandat võib pesta ajal, kui seal töö veel käib?
Vastab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
05.02.2026
Aastas juhtub üle 1000 tööõnnetuse kukkumise või libisemise tõttu.
Esmapilgul võib tunduda, et väike libastumine pole midagi hullu, kuid tegelikkus on hoopis teine.
04.02.2026
Kukkumine on üks sagedamaid tööõnnetuse põhjuseid. Sageli on see aga ennetatav.
Ilm - nagu ikka, kurdavad eestlased sageli ilma üle ning tuleb välja, et selleks on põhjust ka tööelus. Muutlikud ilmastikuolud loovad vajaduse pöörata õues olevatele liikumisteedele erilist tähelepanu.
29.01.2026
Statistika on murettekitav: raskeid tööõnnetusi juhtub üha rohkem 18–24-aastaste noorte töötajate, eriti meestega. Kõige sagedamini on mängus masinad ja seadmed – saed, pressid, puurid. Seal eksimisruumi ei ole.
Noortel võib puududa kogemus, piisav väljaõpe või oskus ohtu ette näha. Sageli lisandub ka liigne enesekindlus või surve tõestada, et suudad sama kiiresti kui kogenum kolleeg. Ja nii jääb ohutus kiiruse varju.