12.06.2018

„Viimastel aastatel on astutud suuri samme vaimse tervise teadlikkuse tõstmiseks ühiskonnas, sh ka töökohas,” ütleb Jaan Madan organisatsioonist Mental Health First Aid England. „Praegused uuringud aga näitavad, et rohkem on vaja teha selleks, et teadlikkus muutuks tegudeks. Stressiga toimetulek töökohas algab sellest, et on võimalik avatult vestelda oma juhiga ja vaimselt terves organisatsioonis võiks igaüks tunda ennast stressist rääkides mugavalt.”

Mida rohkem istud, seda suurem on risk surra terviseprobleemide tõttu. Täpselt nii süngelt võib kokku võtta meditsiiniajakirjas Annals of Internal Medicine oktoobris 2017 avaldatud teadusartikli (Patterns of Sedentary Behavior and Mortality in U.S. Middle-Aged and Older Adults: A National Cohort Study), mis peegeldas uuringut ligi 8000 inimesega. Publikatsiooni andmetel on risk väikseim neil, kes istuvad maksimaalselt 30 minutit korraga ning leiavad vahepeal võimalusi liikumiseks. Mida aga teha, kui igapäevane töö eeldab istumist?

Töötan sellises ettevõttes, kus valmistatakse mööblit ja mõni tööoperatsioon näeb ette kemikaalide kasutamist. Kemikaalide kasutamise kohad on varustatud kohtäratõmbega, kuid töökoht ei asu eraldatud ruumis. Kuigi kohtäratõmme töötab, ei välista see kemikaalide levikut ka teistele töökohtadele. Selline kontakt kemikaalidega võib halvasti mõjuda teistele läheduses töötavate töötajate tervisele, kes on kemikaalide mõjuväljas. Nendele ei ole väljastatud ka isikukaitsevahendeid. Kas on võimalik mingi seaduse või määruse kaudu juhtida tööandja tähelepanu sellele, kuidas oleks võimalik välistada kemikaalide levik teistele töökohtadele.

14.06.2018

Jätkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda". Oleme vaatluse alla võtnud ühe reaalses elus juhtunud tööõnnetuse, mida analüüsib Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. Juhime tähelepanu sellele, mida oleks saanud ning saab tööohutuse seisukohast ette võtta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Kasulikke näpunäited jagub nii tööandjatele kui ka töötajatele. Tööelu portaal soovib kõigile turvalist töökeskkonda.

30.05.2018

Me veedame märkimisväärse aja oma elust töötades ning selle käigus puutume igapäevaselt kokku erinevate ohtlike ainetega, mis võivad põhjustada alles aastate pärast avalduvaid terviseprobleeme ja haigusi, raskemal juhul vähki. Euroopa Liidus ja teistes arenenud riikides moodustab tööga seotud vähk hinnanguliselt 53% kõikidest tööga seotud surmajuhtumitest.

Aasta aastalt asendavad kemikaalipõhised tehnoloogiad üha enam traditsioonilisi töövõtteid. Eurostati andmetel toodetakse Euroopas igal aastal üle 30 miljoni tonni kantserogeene ja mürgiseid aineid, näiteks Rootsis kasutati 2014. aastal iga inimese kohta 3,7 tonni ohtlikke aineid.

22.05.2018

Libisemise või komistamise nägemine võib tunduda naljakas, kuid põhjustab tihti raskeid vigastusi ja on naljast väga kaugel. Peaaegu iga neljas tööõnnetus on põhjustatud libisemisest või komistamisest, pea kolmandik neist lõpeb luumurruga ja umbes pooltel juhtudel kestab töövõimetus kauem kui kuu.

Tõenäosus saada libisemise ja komistamise tagajärjel tervisekahjustus on suurem eakamatel töötajatel ning ohus on ka töötajad, kes lükkavad või tõmbavad raskusi.

21.05.2018

Töötan ehitusel. Objektijuht andis mulle turvarakmed ja näitas, kuidas neid kasutada.  Objektijuht  ütles, et kui ma töötan kõrgemal kui kaks meetrit, pean rakmeid kasutama. Aga ma ei taha neid kasutada, sest rakmetega on ebamugav olla ja nad piiravad liikumist. Kas ma võin rakmeid mitte kasutada, kui ma olen kindel, et ma alla ei kuku? Ma olen ehitusel, sh kõrgustes juba viis aastat töötanud ja minuga ei ole midagi juhtunud, ma oskan olla ettevaatlik.

17.05.2018

Kaamerate paigaldamine ettevõtte ruumidesse tekitab tihti vaidluse, kumb on olulisem – kas tööandja õigus töötajat kontrollida või töötaja õigus privaatsusele. Kuigi tegu on põhimõttelise vaidlusega, siis Eesti koos Euroopaga on võtnud selge suuna inimeste õiguste kaitseks (inglise keeles „right approach”), mis tähendab seda, et igal inimesel on õigus väärikusele ja eraelule ning need õigused on võrdsed teiste õigustega. Võrdluseks, et Ameerika Ühendriikides on omandipõhine lähenemine (inglise keeles „property approach”), mis tähendab seda, et vara ja ressursside omajal on õigus omada kontrollivahendeid ja dikteerida reegleid, mis on talle soodsamad.