Niivõrd kiire alampalga kasv praegustes majandusoludes ei ole tööandjate vaatest realistlik, sest majandus pole pikalt kestnud seisakust välja tulnud ja majanduse olukord pole läinud vastavalt prognoositule.
Arvuta, kui palju hakkavad maksumuudatused uuel aastal sinu palka mõjutama
26.11.2025
Arvuta oma töötasult kalkulaatori abil maksud, kogu tööandja kulu, bruto- või netopalk.
Alates aastast 2026 on maksuvaba tulu kõigile 700 eurot kuus ja 8400 eurot aastas. Vanaduspensioni ikka jõudnud töötaja maksuvaba tulu on 776 eurot kuus (9312 eurot aastas).
Professor Tõnis Kanger: inseneeria algab sealt, kus seda sageli ei märgata
26.11.2025
Loodusteadustel on igas tehnikaülikoolis kindel koht, kuid vahel kiputakse unustama, et insenerihariduse aluse moodustab matemaatika ja füüsika kõrval ka keemia – seda just keemiainseneride jaoks, kirjutab TalTechi keemiaprofessor Tõnis Kanger.
Tööle saamisest on saanud katsumus. Samas leidub siiani ameteid, kus konkurents puudub
26.11.2025
CVKeskus.ee analüüsis ligi 50 000 tööpakkumist, et selgitada välja ametid, kus konkurents on tänavu olnud sedavõrd nõrk, et töö leidmine on mitu korda lihtsam kui Eesti tööturul keskmiselt.
AIN KÄPP ⟩ Liiga järsk alampalga tõus ei ole realistlik
26.11.2025
Ametiühingute ettepanek oli ultimatiivne: võtke vastu 11,8% alampalga kasv või liigume edasi riikliku lepitaja juurde.
PERH-i juht: arstid ja õed lähevad vähem Soome tööle, aga puudu on neid ikka
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juht Agris Peedu lausus "Esimeses stuudios", et hetkel ei ole tervishoiuvaldkonnas kursimuutust näha. Ühtlasi tõi PERH-i juht välja, et vaatamata heale palgale, on Eestis endiselt puudus arstidest ja õdedest.
Koolides ei jagu lastele piisavalt tugispetsialiste
Haridusliku erivajadusega laste arv on Eestis kasvutrendis, kuid koolidesse ei jagu piisavalt tugispetsialiste, kes noortega tegeleks. Teisalt ägavad koolid ruumipuuduses, kuna paljud lapsed vajavad väikeklassides õppimist.
Raul Eamets: kas kõrgharidus peaks midagi ka majandusse tagasi andma?
25.11.2025
Kui me ei eelda, et kõrgharidus peaks midagi majandusse tagasi andma, vaid tootma lihtsalt ühiskonna eliiti – nii nagu see on olnud läbi sajandite, siis milleks meile need 35 000 üliõpilast, kes täna kõrgkoolides teadmisi ammutavad, küsib majandusteadlane Raul Eamets.
Viimasel ajal on ajakirjanduses tihti kirjutisi ülikoolide rahastamisest. Küll räägitakse murest, kuidas ülikoolid saavad endale akadeemilist järelkasvu, vajadusest muuta rahastamismudelit, kuni selleni välja, et ülikoolide autonoomia on ohtu seatud ja kitsendatakse ülikoolide õigusi.





