Valitsuse plaan tuua Eestisse kordades rohkem välistööjõudu soosib ametiühingute hinnangul olukorda, kus ettevõtted eelistavad madalama palga ja kehvemate tingimustega nõustuvaid võõrtöölisi.

Ületöötamine võib muuta ajus piirkondi, mis on seotud planeerimise, organiseerimise, töömälu ja emotsioonide juhtimisega, viitab Lõuna-Korea teadlaste värske uuring.

Eesti prioriteet peaks praegusel energiasõja ajal olema iseseisev hakkama saamine, sõnas Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann "Esimeses stuudios". Lisaks kritiseeris ta otsust loobuda põlevkivi kasutamisest, mille läbi soovitakse liikuda rohelisema tuleviku poole.

Töötute arv Eestis oli esimeses kvartalis viimase 12 aasta suurim.

Valitsus kiitis heaks ettepaneku valmistada ette välismaalaste seaduse muudatus, millega luuakse oskustöötajate erand ettevõtete kasvuks vajalike välisspetsialistide paindlikumaks Eestisse toomiseks. Erand järgib nõudeid palgale ning tööjõu ja oskuste vajadust Eestis.

Teoorias on loomulikult võimalik Eestis unistada igasugustest energialahendustest, kuid reaalsuskontroll tuleb läbida küsimusega kas nende kinni maksmine on majanduslikult mõistlik ja võimalik, kirjutab Lauri Laats.

Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja, teatas statistikaamet. Töötuse määr oli esimeses kvartalis 8,6 protsenti ja tööhõive määr 67,4 protsenti.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei arvesta päästjate väljaõpet staaži hulka, ehkki päästeameti arusaama järgi on see lahutamatu osa päästjate tööst. Lähima 11 aasta jooksul mõjutaks SKA selline tõlgendus üle 400 päästja eripensionit ja osa neist jääks sellest üldse ilma, kuid värskelt kohtus staaživaidluses lüüa saanud amet lubab nüüd senise praktika üle vaadata.