Delfi Ärilehe andmetel plaanib toiduainetööstusi koondavasse Maag Grupi kontserni kuuluv Maag Eesti AS koondada oma logistikakeskuses ligi viiendiku töötajaid.
Liikmesriigid hoiatasid Brüsselit EL-i töökohtade arvu suurendamise eest
20.02.2026
Üheksa Euroopa Liidu 27 liikmesriigist, sealhulgas Saksamaa, on uute eelarveläbirääkimiste raames vastu bloki täitevvõimu taotlusele luua juurde 2500 uut töökohta, selgub reedel uudisteagentuuri AFP käsutusse sattunud kirjast.
CV võib olla täiuslik, inimene peab olema päris. Spetsialistid annavad soovitusi
22.02.2026
See, kui värbaja pärast intervjuud pooleldi naljaga, pooleldi siira kergendusega: „Ma olen nii tänulik, et teisel pool ekraani oli päris inimene!“ teatab, võib kõlada nagu stseen tuleviku tööelu portreteerivast sketšist, aga on saanud juba praegu uueks reaalsuseks.
Uuring kinnitab: töökoha heaolu on Eesti töömaastikul sama oluline kui palk
18.02.2026
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.
Paindliku tööaja kokkulepe

13.02.2026 jõustus TLS täiendus (§ 433), mis lubab sõlmida paindliku tööaja kokkulepet. Selgitame seaduse täienduse olemust alljärgnevate küsimuste ja vastustega.
TÖÖTAJA KÜSIB, JURIST VASTAB
Eesti lihatööstuse suurtegija koondab töötajaid
18.02.2026
Maag Eesti asub koondama.
Maag Food kommunikatsioonijuht Kerstin Musting kinnitas Delfi Ärilehele, et ettevõte alustab Jüri logistikakeskuses kollektiivse koondamise protsessi, ent tema sõnul puudutab see üksnes nimetatud üksust, kus töötab 123 inimest.
Töötukassa otsib kaht uut juhatuse liiget
16.02.2026
Töötukassa korraldab kahe juhatuse liikme leidmiseks nii avaliku konkursi kui sihtotsingu, ütles töötukassa nõukogu esimees, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo pärast esmaspäeval toimunud nõukogu koosolekut.
"Teeme uue avaliku konkursi ja ka sihtotsingu kahe juhatuse liikme kohale. Loodame saada selle umbes kahe kuuga paika," ütles Keldo ERR-ile.
Tänavuses THI arvestuses suurenes toidu ja vähenes transpordi osakaal
16.02.2026
Kuna inimeste tarbimisharjumised ja hinnad muutuvad pidevalt, ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi (THI) aluseks olevaid kaalusid ning arvutustel kasutatavaid esinduskaupu. Sellel aastal on suurenenud toidu ja mittealkohoolsete jookide kaal, samas kui transpordi kaal on langenud, sest inimesed kulutasid autodele vähem.
Statistikaamet tutvustas esmaspäeval uue metoodikaga arvutatud jaanuarikuiseid THI andmeid.
Tarbijahinnaindeksi arvutamiseks ajakohastab statistikaamet igal aastal arvutusteks kasutatavaid kaalusid ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu, sest elanike tarbimisharjumused ja hinnad muutuvad pidevalt. Alates jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2025. aasta detsembri hinnad.
Ameti tarbijahinna statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et see, kui palju iga üksikelement THI-d mõjutab, sõltub selle osakaalust, mis pannakse jaanuaris või veebruaris paika terveks aastaks.
"Me kasutame selle aluseks nii leibkonna eelarveuuringu andmeid kui neil vahepealsetel aastatel, kus seda ei toimu, tarbijakulutuste prognoose, mida täiendame ohtrate andmetega igasugustest andmeallikatest," kirjeldas Veski.
Tooterühmade osakaalust THI-s rääkides tõi Veski välja, et toidu ja mittealkohoolsete jookide kaal indeksis on tõusnud, samas kui transpordi puhul langenud.
"Transpordi puhul on olnud väga selged põhjused, miks langus toimus: autosid müüdi peaaegu poole vähem. Inimesed kulutasid autode peale palju vähem ja ka kütuse hind langes aasta jooksul üsna palju. Sellist pilti igal aastal ei näe, kus nii drastiliselt väheneb autode müük," tõdes Veski.
Kui transpordigrupp välja arvata, olid ülejäänud tooterühmade osakaalu muutused indeksis tagasihoidlikud.
Varem käisid statistikaameti hinnaregistraatorid poes ja märkisid teatud tootevalimi hinnad üles. Hinnavõrdluses ei saanud kasutada kliendikaardisoodustusi, sest oli keeruline hinnata, kui paljudele need laienevad. Uue metoodika puhul saab amet toidu, alkoholi ja tubaka kohta andmed otse poekettidelt.
"Nüüd saame kasutada otse kassaandmeid. Toidukaupade puhul on aluseks nelja keti müügiandmed, triipkoodide järgi vastavalt sellele, kui palju kaupa ja millise summa eest müüdi," selgitas Veski. "Nüüd on olemas müüdud kauba hind ja ka kliendikaardisoodustuse info."
Toidu puhul on võrdlusaluseks 14 kuu hinnad, mis tagab Veski sõnul suurema stabiilsuse, eemaldab sesoonsed mõjud ja tekkida võivad anomaaliad.
Elektri hinna arvutamisel puudus statistikaametil varem ülevaade kehtivatest lepingutest, milles oli elektri hind fikseeritud, ning lähtuti hindadest, mida elektrimüüjad internetis pakkusid. Seega polnud teada, millise hinnaga inimesed tegelikult elektrit tarbivad. Nüüd kasutab statistikaamet müügiandmeid, mis kajastavad tegelikke kuiseid tarbitud elektrikoguseid ja nende hindu.
"Nüüd saame igakuiselt infot pakettide kaupa, tarbimisvahemike kaupa ja saame ka tarbimise infot. Selle pealt mudeldame ka multilateraalset indeksit ja see jällegi tähendab, et võrdleme seda kuni 13 kuuga," selgitas Veski, kelle sõnul on eesmärk kajastada hinnamuutusi tarbijatele võimalikult täpselt ja realistlikult.
Lee sõnul saadi kümme päeva tagasi THI suuruseks 3,8 protsenti ja see näit edastati ka eurostatile. Kui indeks olnukski selline, mitte 3,7 protsenti, nagu nüüd paika sai, tõusnuks pensionid tulevikus umbes 1-7 eurot kuus rohkem.
Allikas: https://www.err.ee/
Eamets: hinnakasv on Eestis jätkuvalt kõrgem kui enamikus EL-i riikides
16.02.2026
Statistikaameti värskelt avaldatud info kohaselt kasvasid hinnad aastavõrdluses jaanuaris 3,7 protsenti ning ehkki toidukaupade hinnatõus jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks, on hinnatõus Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul kokkuvõttes siiski kõrge. Euroopa Liidus on samaväärne inflatsioon ainult Slovakkias ja Horvaatias.


