Doktorantuur peibutab üha enam Eesti õppureid

foto17.07.2026

Tartu Ülikooli doktorantuuri soovis tänavu astuda viimaste aastate suurim arv Eesti kandidaate. Eesti inimeste varasemasest suuremat huvi doktorantuuris akadeemilist teekonda jätkata on näha ka Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.

Tänavusel kevadsuvisel vastuvõtuperioodil laekus Tartu Ülikooli doktorantuuri astumiseks ligi 1300 avaldust, millest hindamiseks kvalifitseerus veidi alla 1000. Seda on paarisaja võrra rohkem kui mullu. Seejuures kasvas Eesti kandidaatide avalduste arv mullusega võrreldes veerandi võrra.

Põlevkiviõli tootmise tulevik on ETS-i tõttu hägune

foto20.07.2026

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko sõnul paneb Euroopa Komisjoni esitatud heitmekaubanduse süsteemi laiendus põlevkiviõli tootmise surve alla.

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ütles, et Euroopa Komisjoni esitatud muudatuste kohaselt on kavas hakata vähendama tasuta kvootide jagamist. Kuigi seda kavandatakse järk-järgult ja leebemas mahus algselt plaanitust, mõjub see õlitööstusele negatiivselt.

Haridusministeerium kaalub ka õppivate tugispetsialistide tööle lubamist

foto21.07.2026

Õpetajaharidust omandavad tudengid saavad juba praegu koolis töötada, ent tugispetsialisti haridust omandajad mitte. Kuna spetsialistidest on koolides suur puudus, peab haridusministeerium eri osapooltega nõu, kas edaspidi võiks samasugune mudel kehtida ka tugispetsialistidele.

Haridusministeerium saatis eelmisel nädalal asjasse puutuvatele osalistele kirja, milles palutakse neilt tagasisidet tugispetsialiste puudutavatele küsimustele.

Noored kipuvad eelistama tubaseid erialasid, HTM püüab seda trendi muuta

foto21.07.2026

Tubasemate erialade populaarsus noorte seas ei kipu tööturu vajadustega kokku langema. Käimasoleva kutseharidusreformi eesmärk on just see, et kutseharidus looks noortele tulevikuks rohkem võimalusi nii töökoha valikul kui ka kõrgkooli astumisel.

Sügisest saab Eesti kutsekoolides asuda õppima uute nelja-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade järgi. Reformi eesmärk on muuta kutseharidus senisest atraktiivsemaks alternatiiviks gümnaasiumile ning anda noortele lisaks erialale ka tugevam üldharidus.

Kiirabi tulevik: valdavalt kaheliikmelised brigaadid ja vähem ööbrigaade

foto21.07.2026

Terviseamet ja tervisekassa valmistavad ette 2028. aastal rakenduvat kiirabivõrgu uuendust. Plaan näeb ette, et valdavalt hakkavad abivajajate juurde vurama kaheliikmelised brigaadid, samuti väheneb brigaadide hulk öisel ajal.

Terviseameti ja tervisekassa ühise teate kohaselt on uue mudeli eesmärk paigutada kiirabibrigaadid senisest paremini tegeliku vajaduse järgi, tuua abi inimestele lähemale ning vähendada piirkondlikke erinevusi kiirabi kättesaadavuses.

Tervishoiueksperdid soovitavad ravikindlustuse kohustuslikuks muuta

foto22.07.2026

Tervishoiueksperdid soovitavad muuta ravikindlustuse kõigile kohustuslikuks. Eelkõige mõjutab see tööealisi inimesi, kes ei maksa sotsiaalmaksu. Kui nad vabatahtlikku ravikindlustust ei sõlmiks, siis tekiks riigil õigus nende teistelt tuludelt ravikindlustuse võlg sisse nõuda.

Eestis on ravikindlustus olemas kõigil neil, kes saavad ametlikult palka, lisaks katab riik laste ja eakate ravikulud. Ometigi on meil iga kümnes tööealine naine ja 14 protsenti sama vanadest meestest ravikindlustuseta, kuigi seaduse järgi kehtib sundkindlustus.